vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid nad oma vimu maksma tervel poolsaarel. Kik Ateena poisid pidid kima koolis, kus neile petati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtdede selgekssaamist tle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jtkasid eneseharimist. Veti muusikatunde, tantsutunde, sporditunde ja knekunstitunde. 18-20 eluaastani veetsid noormehed riigi kaitseteenistuses. Prast seda loeti neid tiskasvanuteks ja tieiguslikeks kodanikeks. Tdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Avalikke koole nende jaoks ei olnud. Tavaliselt ppisid nad kodus majapidamist ja ksitd. Antiik-Kreekast on prit mitmed saavatused,mis meid tnapevalgi mjutavad. Niteks terminid demokraatia ja filosoofia,mille thendused vivad tnapeval natuke erineda sellest,mida nad kunagi thendasid. Sparta on tnapeval meile tuntud fakti poolest, et seal visati "vrarenguga" imikud prast sndi
pereisa sõna. Naiste ülesandeks oli hoida maja korras ja kasvatada lapsi. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Kui algtõed selged, asusid vaesemate perede pojad tööle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jätkasid eneseharimist. Võeti muusikatunde, tantsutunde, sporditunde ja kõnekunstitunde. Kaheksateistkümnenda kuni kahekümnenda eluaasta veetsid noormehed riigi kaitseteenistuses: tegelesid üheskoos kehaliste harjutustega ja valvasid Atika piire. Pärast seda loeti neid täiskasvanuteks ja täieõiguslikeks kodanikeks. Tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Avalikke koole nende jaoks ei olnud. Tavaliselt õppisid nad kodus majapidamist ja käsitööd. RÕIVASTU ja SOENGUD. Muistsed kreeklased kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavalist alusrõivast nimetati kitooniks. See keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise
KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) KOHTA 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? sest ta osaleb Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? 21eluaastast 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Arvan, et ei peaks
3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja; 4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud; 5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest; 6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat; 7) kes teadvalt esitas Kaitseliidu liikmeks astumisel valeandmeid. Kaitseliidu üldjuhtimine Kaitseliit allub rahuajal kaitseväe juhatajale, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhatajale
3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja; 4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud; 5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest; 6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest, piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat; 7) kes teadvalt esitas Kaitseliidu liikmeks astumisel valeandmeid. Auliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kellel on Kaitseliidu ees silmapaistvaid teeneid.
tagandatud valla täitevkomitee esimehe Isak Strömfeldi asemel uueks vallavanemaks pannud. Jakob Steffensson (28. VII 1924 Ruhnu – 2. V 2011 Stockholm), ruhnurootsi eluolu talletaja, pillimees, hõbesepp, paadimeister ja hülgekütt. Sündis ja elas Ruhnus, kus töötas talupoisi ja hülgekütina, Saksa okupatsiooni ajal oli postivedaja ja Ruhnu kaitseteenistuses. 2. VIII 1944 lahkus koos perega Rootsi. Kasutatud kirjandus: 1943-Ruhnu vabanes punasest terrorist omal jõul (Virumaa teataja 21.10.1943) 1984-Mürskudest küntud saarte kroonika. 1997-Võitlused Läänemerel sügis 1941 ja 1942.aastal 2011-Saarte Hääl-Ruhnu kuum suvi I osa (17.10.2011) 2011-Saarte Hääl-Ruhnu kuum suvi II osa (24.10.2011)
4. Hääletamist võib piirata isikutel, kes onkohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. 5. Süümevande andmine. Näeb ette, et isik peab kirjalikult kinnitama, et ta ei ole olnud Eesti okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või EV või kaitseteenistuses osalemise eest. Kui see ei vasta tõele kõrvaldataks eisik valimisnimekirjats ja ametikohalt. Alates 2001.a seda enam pole. Seaduse tasemel oli varem ka keelenõue. Valimsiõiguse piiramist võib kehtestada ka kaitseväes v asendusteenistuses olevatele isikutele. Eesti kodanik välismaal võib Riigikogu valimistel hääletada. KOV peab elama vallas v linnas. 2.2.2.4 OTSESED VALIMISED Otsesed valimised- valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud häälte ülelugemisel
kinnipidamiskohtades 4. -süümevanne- Näeb ette, et isik peab kirjalikult kinnitama, et ta ei ole olnud Eesti okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või EV või kaitseteenistuses osalemise eest. Kui see ei vasta tõele kõrvaldataks eisik valimisnimekirjats ja ametikohalt. Alates 2001.a seda enam pole. VALIMISTE LIIGID 1. Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest 2. Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis,
annaabi.ee 
