bimetallvedruga elektrotermiline vabasti, mis katkestab liigkoormusvoolu. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab samuti pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. 1 peakontakt, 2 vedru-kang lülitusmehhanism, 3 riivistuskang, 4 lülitusnupp, 5 pöörik, 6 bimetallvedruga termovabasti, 7 elektromagnetiline vabasti, 8 magnetvabasti plaat, 9 seadekruvi Rikkevoolukaitselülitid. Tavalisel kaitsemaandamisel on oluline puudus, see ei rakendu väikese voolu korral
Samaaegselt peab olema taidetud jargmine tingimus: Zs x Ia Uo Kus Zs on rikkesilmuse naivtakistus, mis koosneb pingeallikast, faasijuhist kuni rikkekohani ning kaitse- voi PEN-juhist rikkekoha ja vooluallika vahel. Ia on vool, millega kaitseseade rakendub automaatselt soltuvalt nimipingest Uo ettenahtud aja jooksul voi enimalt 5 sekundi jooksul. Uo on nimipinge maa suhtes. Nõutavad lühisvoolude suurused olenevad lisaks ettenahtud valjalulitumisajale veel kaitseseadme nimivoolust ja tuubist. Tavalises projekteerimispraktikas valitakse hoone sisevorgu liigvoolukaitsed arvutatud koormuse jargi juhtide liigkoormuskaitseteks. Peale seda tuleb eraldi kontrollida, kas noutud rakendumisajad on luhisekaitse ja rikkekaitse osas tagatud. TN-S-susteemi peapotentsiaaliuhtlustusel on tahtsust ka elektromagnetilise uhilduvuse seisukohalt. See on tingitud asjaolust, et neutraaljuhi pingelangud ei saa pohjustada
kõikjal, kus juhi lubatav lühisvool muutub nii, et eespool olev seade enam ei kaitse. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut, kangi ots vabaneb riivistusest ja vedru-kang-lülitusmehhanismi kaudu peakontaktid lahutuvad ning katkestavad vooluahela. Lühisel tõmbub magnetvabasti plaat vastu elektromagneti südamikku ja lahutab pööriku ning lülitusmehanismi kaudu peakontaktid. Kaitseseadme rakendumisaeg (viide) sõltub teda läbivast voolust, voolu suurenedes viide väheneb. Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. Kaitselüliteil on sulavkaitsmetega võrreldes rida eeliseid: - kasutamise lihtsus ja ohutus; - ,,iseparandamise" võimatus; - kohene sisselülitamise võimalus pärast rakendumist; - kaitsetunnusjoonte ajaline stabiilsus; - saab kasutada käsilülitina; -
metalltorustik. Et vähendada puutepinget, varustatakse seadmed kaitsemaandusega. Kaitsemaandus on lülitatud inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Kaitsemaanduse ülesanne on kaitsta inimesi ohtliku puutepinge eest. Kaitsemaandamine on elektriseadme pingealdiste osade maandamine kaitsejuhtide kaudu. Kaitsemaandamine eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu. Maandusjuhid, maandurid ja nende ehitus Maandamiseks on vaja maaga kontaktis olevat juhtivat osa e. maanduselektroodi ning üht või mitut juhti e. maandusjuhti. Maanduselektroode võib olla üks või mitu, mis ühendatakse omavahel kokku. Eesti keeles kasutatakse nii ühest kui ka mitmest elektroodist koosneva süsteemi kohta terminit maandur. Maanduselektroodid võivad olla rõhtsad või vertikaalsed.
5. kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral); 6. kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali). Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi (PE) abil toiteallika (trafo) maandusega lähimas jaotuskilbis. Eeldab maanduri ja kaitseseadme (kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu. Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: sulavkaitsmed (kaitsekorgid), liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), rikkevoolukaitselülitid. Ruumide liigitus juhistiku ümbrusolude arvestamiseks: 1.kuivad, kui õhu suhteline niiskus G 60% , 2. niisked, kui = 60...70% (kelder, vannituba ,WC jms), 3.rõsked, kui > 75% , 4.märjad, kui = 100% (saun, duširuum, kasvuhoone jms), 5.kuumad, kui t > 35C (kuivatid, katlamajad), 6
mõõtemähises indutseeritakse lekkevooluga võrdeline vool millega pannakse seadistatav või eelseadistatud vabssti lahutama jõu- või ka toiteahela kontaktid. Erinevana teistest kaitselülititest lülitab rikkevoolukaitselüliti vabasti rakendumisel koos faasi(de)juhtidega välja ka kaitstava ahela neutraaljuhi. Neutraaljuhi kontakt on seadistatud avanema peale faasijuh(tide)kontakte ja sulguma aga sisselülitamisel esimesena. Testnupuga saab perioodiliselt kontrollida kaitseseadme lüliti korrasolekut ehk reageerimist reallsele rikkeolukorrale. Isolatsiooni rikkevoolu ehk ka lekkevoolu olemus Ükski isoleermaterjal pole ideaalne,st. esineb mingi takistus (tugevvoolupaigaldistes lubatud isolatsioonitakistus alates 0,5 MOhmi ja enam) ning seetõttu tekib ka täiesti korras juhtide pingestamisel elektrivool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtide vahel, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis mida nimetatakse lekkevooluks.
I I n ( I lub ) 5) Saadud ristlõige alusel tuleb arvutada r0 ja X0 tegelikud I vooluahela arvutuslik vool; väärtused; In kaitseseadme nimivool; Ilub juhi kestvalt lubatav vool. 6) Tuleb arvutada pingekao suurust ja võrrelda see lubatava pingekaoga.
Tavaliselt on jaotusalajaamades paar sisenevat fiidrit keskpingel, trafo ja väljuvate fiidritega madalpingejaotusseade. Lülitusseadmeteks on koormuslülitid, lahklülitid ning trafode fiidrites vähesel määral ka võimsuslülitid, mis releekaitse vahendusel täidavad ka kaitsefunktsioone. Levinum on skeem, kus trafo lülitusseadmeks on koormuslüliti või lahklüliti ja kaitseseadmeks sulavkaitse. Mastalajaamades kasutatakse lülitusseadmetena lahkkaitsmeid, millel on ka kaitseseadme funktsioon ning millega on võimalik koormusvabas olukorras trafot sisse ja välja lülitada. Jaotusalajaama madalpingejaotla on enamasti lahtrite arvult ja mahult tunduvalt suurem kui keskpingejaotla. Suurte alajaamade jaotlad on nii kesk- kui madalpingel tavaliselt kahesektsioonilised. Normaalskeemi kohaselt töötavad kahesektsioonilises alajaamas madalpingesektsioonid lahus, kuid jääb võimalus ümberlülitusteks, mille tulemusena viiakse koormus ühelt trafolt teisele
õhuga Kaitseseadmete kasutamine. Kaitseseadmed peavad ära hoidma: kaitseseade peab takistama tagasilöögi põlevgaasi voolikusse ja surve all olevasse gaasiballooni; kaitseseade paeb takistama leegi sattumise põlevgaasi torustikku ja sealt edasi põlevgaasi hoidlasse. Vastavalt gaasi liigile on olemas kuni kolm kaitse ülesannet. Kaitseseadme ülesanded Kaitse element Trassile paigaldamise vajadus Eraldi olevatesse balloonidesse Atsetüleen Teised põlevgaasid Hapnik Põlevgaasid Hapnik Tagasilöögi klapp + + + + + Leegi tõke + + - + -
annaabi.ee 
