võidavad kõik liikmesriigid: suureneb riikidevaheline kaubavahetus, tööjõu vaba liikumine ning stabiilsus antud regioonis. Läbi Euroopa Liidu on Eestil suurem võimalus väljendada oma mõtteid ja arvamus ning osaleda maailmapoliitika kujundamisel. EUROOPA LIIDU FUNKTSIOONID Mis on siis Euroopa Liidu ülesanded ja funktsioonid? EL-i ülesandeid saab kirjeldada kolme tugisambana: esimene tugisammas sisaldab majanduskoostööd, teine välejendub ühises välis- ja kaitsepoliitikas ja kolmas tugisammas hõlmab koostööd õiguslikes ja siseküsimustes (nt. Immigratsiooniprobleemid, piiriprobleemid, koostöö politseijõudude vahel jms). EL loodi algselt kui rahu- ja majandusliit ning majandusest lähtub ka tänase päevani organisatsiooni ühtne poliitika. See aga ei tähenda, et tähelepanuta jäävad teised valdkonnad. 2004 aastal Euroopa Liiduga liitudes andsime me lubaduse, et võtame oma
a) avalik sektor – suutmatus hallata riigi rahandust b) pangad – tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud c) erasektor – kinnisvarapalavik ja tarbimisbuum, üle oma võimete elamine EL ühine välis- ja julgeolekupoliitika 34. Kas ja miks on Euroopa Liidu välispoliitiline identiteet erinev rahvusriikide omast? Kuidas see väljendub tema ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (sh julgeoleku- ja kaitsepoliitikas)? (aruteluküsimus) Euroopa mudel erinev rahvusriikide omast. EL-i mõju ei kandu edasi mitte niivõrd sõjaliste meetmetega (heidutus, otsene sõjaline tegevus), vaid pigem pehmete vahenditega, nagu moraalsus, isiklik eeskuju ning inimõiguste edendamine. Viimasel ajal on see aga hakanud järjest enam muutuma – nt Venemaa vastased majandussanktsioonid. Kuigi mõnda ELi riiki mõjutab nende
kindlaksmääramisel on aluseks Eesti ning NATO eesmärgid, vajadused ja võimalused. Eesti julgeolekupoliitika oluline ja lahutamatu osa on osalemine NATO operatsioonides. Eesti jätkab asjakohaste võimete väljaarendamist. NATO liikmesriigid on võtnud endale kohustuse parandada oma sõjalisi võimeid eesmärgiga arendada kaasaegseid mitmeotstarbelisi, ümberpaigutatavaid, mobiilseid, jätkusuutlikke ning kiire reageerimisega üksusi. Julgeolekupoliitika elluviimisel lähtub Eesti oma kaitsepoliitikas nendest NATO raames võetud kohustustest ning osaleb ühiste eesmärkide täitmises. Eesti osaleb NATO koostöös partnerriikidega. Erinevate julgeolekuvalikutega riikide koostöö ning NATO aktiivne roll selles suurendavad rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust. 13 2.2 Euroopa Liit Euroopa Liiduga ühinemine on kõrvuti liikmesusega NATOs kindlustanud Eesti julgeolekut.
On olemas ka keeruline kommiteede ja töögrupide võrgustik, mis valmistab ja abistab Nõukogu ja COREPER-i töös. Kommiteedid tegelevad selliste teemadega nagu põllumajandus või kaubandus, töögrupid aga viivad läbi teatud probleemi detailse analüüsi. Nad saavad kokku, siis kui tekkib vajadus. Kogu administratiivse tööd, mis on seotud Nõukoguga teeb Generaalne Sekretariaat. Seda juhib Generaalne Sekretär, kes on üks tähtsamatest EL-i esindajatest välis- ja kaitsepoliitikas. Sekretariaat koordineerib kogu Nõukogu tööd, nii töögrupide kui ka ministeeriumite tasandil. See tegeleb dokumentatsiooniga, tõlkimisega, nõustamisega, monitooringuga jne. Iga pool aastas vahetuvad Nõukogu eesistujad, näiteks Eesti eesistumise aeg, tuleb 2018 aasta jaanuaris juunini. Riigid vahetuvad tähestiku järjekorras. Eesistumise ajal riik saab rohkem mõjutada Nõukogu prioriteetide väljatöötamist. On koguaeg EL-i tegevuse ja meedia keskel
Välis- ja julgeolekupoliitika teostamine teostab ühist välis- ja julgeolekupoliitikat: a) määratledes selle üldsuunised; b) võttes vastu otsuseid, mis määratlevad: i) liidu võetavad meetmed; ii) liidu esitatavad seisukohad; iii) punktides i ja ii osutatud otsuste elluviimise korra; b) tugevdades liikmesriikide süstemaatilist koostööd nende poliitika teostamisel. Euroopa Välisteenistus (EEAS) • Euroopa Liidu kõrge esindaja välis- ja kaitsepoliitikas Federica Mogherini • Euroopa Liidu eriesindajad (EUSR) riikides ja regioonides • Peakorter Brüsselis ja 140 esindust üle maailma. Välis- ja julgeolekupoliitika tegevusvaldkonnad • Koostöö arenenud riikidega • Demokraatia toetamine (sh valimiste vaatlusmissioonid) • Kriiside lahendamine (kriiside lahendamise toetamine) • Arenguabi andmine • Keskkond – roheline diplomaatia • Euroopa Liidu laienemine • Euroopa Liidu rahvusvaheline küberpoliitika • Inimõigused ja
Eesti ning NATO eesmärgid, vajadused ja võimalused. Eesti julgeolekupoliitika oluline ja lahutamatu osa on osalemine NATO operatsioonides. Eesti jätkab asjakohaste võimete väljaarendamist. NATO liikmesriigid on võtnud endale kohustuse parandada oma sõjalisi võimeid eesmärgiga arendada kaasaegseid mitmeotstarbelisi, ümberpaigutatavaid, mobiilseid, jätkusuutlikke ja kiire reageerimisega üksusi. Julgeolekupoliitika elluviimisel lähtub Eesti oma kaitsepoliitikas nendest NATO raames võetud kohustustest ja osaleb ühiste eesmärkide täitmises. Eesti osaleb NATO koostöös partnerriikidega. Erinevate julgeolekuvalikutega riikide koostöö ning NATO aktiivne roll selles suurendavad rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust. 2.2. Euroopa Liit Euroopa Liiduga ühinemine on kõrvuti liikmesusega NATOs kindlustanud Eesti julgeolekut. Euroopa Liidu laienemine on suurendanud Läänemere regiooni ja kogu Euroopa turvalisust ning stabiilsust
annaabi.ee 
