Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaitseotstarbeline" - 6 õppematerjali

Relvastus keskajal
6
doc

Relvastus keskajal

Kilp on sõjanduse relvade hulka kuuluv kaitsevahend rünnakute tõrjumiseks. Kilbid jagunesid: rusika-kilp, laternkilp ja jalaväe kilp. Kilpe kaunistyasid tihti suguvõsa vapid. Paljudel kilpidel oli küljel välja lõige, et sõjas sinna toetada oda. 12. sajandil tehti kilbid kolmnurksed ja pisut ümaramad. 13. sajandil muudeti kilbi ülemine osa sirgeks. Pikkuselt ulatus alati kilbi alumine ots üle põlvede, et kaitsta löökide eest, mida üritati anda põlvedesse. Kiiver Kiiver on kaitseotstarbeline peakate, mis on olnud läbiaegade olulisel kohal kaitse- relvastuses, kuna peahaav võib otsekoheselt sõdalise surmata. Lisaks sõjalisele eesmärgile olid kiivrid ka staatuse näitajad. Kiivritest olid levinud mitmed vormid: pottkiiver, koerakoonkiiver ja sõjakübar, ka lihtne rõngaskapuuts ja kask. Tihti oli sõjameestel kiivri asemel lihtne rõngaskapuuts, mis oli hea kerge, kuid loomulikult pakkus ka vähem kaitset. Pottkiiver oli olemas juba 1240. aastal

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS
9
docx

SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS

Haabersti Vene Gümnaasium 10A klass Jan Kolossovski SOOMUSRONGIDE TÄHTSUS VABADUSSÕJAS REFERAAT Tallinn 2016 SISSEJUHATUS Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi keskpaigani. Soomuse materjal on enamasti terasest, kuid on kasutatud ka teisi materjale. Soomusrongi koosseisu kuulus tavaliselt kaks soomustatud vedurit rongi keskel, ohvitseridevagun, üks või kaks meeskonnavagunit, remondivagun, kaks või rohkem kuulipildujavagunit ja kaks või rohkem suurtükivagunit, kindlasti oli suurtükiplatvorm rongi esimene ja viimane vagun. AJALUGU

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Sõduriõpik
187
pdf

Sõduriõpik

Pilt 2.55 Pilt 2.56 Nimetus Käsigranaat 56 Tüüp Fugassgranaat(ründeotstarbeline) Lõhkeaine tüüp TNT Lõhkeaine 190 g Kogupikkus 100 mm Kogukaal 580 g Värvus Pruun Märgistus Kollane ring Kidude toime Kuni 25m 77 Pilt 2.57 Nimetus F-1 Tüüp Kildgranaat (kaitseotstarbeline) Lõhkeaine tüüp TNT Lõhkeaine 60 g Kogupikkus 124 mm Kogukaal 600 g Värvus Tumeroheline/helepruun Kildude toime Kuni 200m 78 2.8 IMITATSIOON-MOONA KASUTAMINE VALGUSTUSRAKETTIDE KASUTAMINE: Tegevus valgustusraketi kasutamisel: · vii rakett lahingasendisse; · soorita lask; Nõuded valgustusraketi laskmisel: · raketti lastakse väljasirutatud käega; · rakett lastakse 45 kraadise nurga all;

Sõjandus → Riigikaitse
32 allalaadimist
Nimetu
36
docx

Nimetu

35 Hõbeehete juures võib märgata oma kultuuri ja ornamenti, mis näitab, et meil oli koha peal välja kujunenud hõbeehete meistrid. Kujuneb välja oma ornamendi stiil ja ehetetüübid. Oli ka ristikujulisi kaunistusi ja ripatseid, see vihjab kas ristiusulistele või sellele, et oma jumalate hulka võeti ka Jeesus ja tema sümbol rist. Leiti, et rist on hea kaitseotstarbeline märk. See oli osaliselt ristiusu tunnistamine. 36

Varia → Kategoriseerimata
4 allalaadimist
2009 Riigi eelarve seadus
34
xls

2009 Riigi eelarve seadus

5 Tegevuskulud 1 198 201 655 1 198 201 655 0 0 0 0 1 198 201 655 ­ tegevuskulud 218 615 757 218 615 757 0 0 0 0 218 615 757 5531 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid (ü) 979 585 898 979 585 898 0 0 0 0 979 585 898 6 Muud kulud 7 730 600 7 730 600 0 0 0 0 7 730 600 70005938

Majandus → Majandus
38 allalaadimist
Esiajalugu ja arheoloogia alused
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Eristatud vähemalt 12 ehitusjärku. Varaseim dateeritud u 6500 eKr. Asula hüljati u 5400 eKr, põhjust ei teata (mitte sõjategevus). Neljalt ha-l 158 nelinurkset hoonealust. Tehtud need päikese käes kuivatatud savitellistest. Hoonete juures kasutati ka puittalasid. Majad paiknesid tihedalt üksteise lähedal, ent igaühel neist olid oma välisseinad. Majade katused olid lamedad, seinad tugevad. Tihe ehitus ja tänavateta planeering oli kaitseotstarbeline, majadesse saadi lamedate katuste kaudu. Katustel käis arvatavasti ka igapäevaelu. Hoonetel olid küll ka väikesed uksed, ent neist sisenesid arvatavasti väiksemad koduloomad. Elumajadel oli sees keskel suur tuba koos kahe väiksema kõrvalruumiga, mida kasutati panipaikadena. Majade sees olid välja ehitatud magamislavatsid ja pingid. Hooneid köeti pliitide või ahjudega. Eluhoonetest on leitud savikujukesi ja maalingute jälgi seintel. Osad hooned olid ilmselt kultusliku otstarbega,

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun