Eestisse, kuid eestlase ei võtnud väga midagi ette*Annektreerimine riik liidab enda külge territooriumi, mis eelnevalt on kuulunud teisele riigile*Okupeerimine võõras sõjavägi hõivab teise riigi maaala*Ultimaatum ilma läbirääkimisdeta esitatud nõue/nõuded*Eesti Leegion Eesti väeosa Saksa armee koosseisus*Omakaitse vabatahtlike kaitseorganisatsioon Saksa okupatsiooni ajal*Riiklikud Kunstiansamblid Nõukogude tagals moodustatud ansambel, mis pidi oma esinemistega sõdurite moraali üleval hoidma*Ehituspataljon mobiliseeritus eestlase Nõukogude tagalas*Hävituspataljonid tapsid, purustasid tööstushooneid, põletasid talusid, hävitasid raudteid. *Eesti laskurkorpus eestlaste väeosa Nõukogude Liidu armee koosseisus
set Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. Enamslaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailma revolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond, pidasid rahvuslikke püüdlusi segavaks teguriks ning taunisid teravalt kõiki rahvuslikke ilminguid. Oktoobris saavutasid juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendav kaitseorganisatsioon- eestimaa nõukogude täitevkomitee. Enamlased lubasid sõja jätta, anda maad. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26.oktoobril kukutati ajutine valitsus petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgemimaks kohalikuks valitusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eestotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulised otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis
Kuulub 192 riiki, loodi 1945ndal aastal. Siia kuuluvad: UNESCO ( maailma kultuuri pärand ), UNISEF ( lasteabi ), punane rist. Aitab üles ehitada kriisis olevaid kohti ( maavärinad, sõjad ), Euroopa Liit 1.mai 2004. loodud 1958. majanduslik organisatsioon. Toimub tolliliit, et pead omavahel teiste liikmesriikidega kauplema. Põllumajandustoetused, et maaelu ei sureks välja. Toetab ja aitab teede ehitusi. Kuulub 27 riiki. NATO 2004 aasta märts. [ demokraatlikke riike ühendav kaitseorganisatsioon ] võimaldab osaleda vabaduse, demokraatia ja rahvusvahelise julgeoleku tagamises. Rajati 1949. kuulub 26 riiki. Ilmaasjata siia ei võeta, sest vaadatakse, et kes ikka on võimeline sõjas toime tulema, või oma varustust, mehi rindele saatma. 3
1950 alanud Korea sõda põhjendas USA muret kommunismi pealetungi osas ning sakslaste taasrelvastumine muutus vastuvõetavamaks ka Euroopale. 1951 asutati Pariisi lepinguga Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC), asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia ja Beneluxi maad. 1954 reorganiseeriti WEU, kuhu astus nüüd ka Lääne-Saksamaa. 1955 võeti Liitvabariik ka NATO liikmeks, mispeale NSV Liidu juhtimisel loodi sotsialismimaades kohe oma kaitseorganisatsioon, VLO.14 1955 pingestusid suhted ka Hallsteini doktriini tõttu. Walter Hallstein oli Saksamaa LV välisministeeriumi kõrge ametnik, kes selle doktriini välja töötas. See nägi ette Liitvabariigi kuulutamise ainsaks legitiimseks Saksa riigiks ning seega Saksa DV mittetunnustamise. Liitvabariik pidi katkestama suhted kõigi Saksa DV-d tunnustanud riikidega, välja arvatud 14 VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon
välispoliitikaga riikide liit) 2004 · Euroopa Ülemkogu (võrreldav rahvusriikide presidendi kantseleiga) · Euroopa Parlament (võrreldav rahvusriikide parlamendiga) · Ministrite Nõukogu (võrreldav rahvusriikide parlamendiga) · Euroopa Komisjon (võrreldav rahvusriikide valitsusega) · Euroopa Kohus (võrreldav rahvusriikide kohtuga) b. NATO (sõjaline kaitseorganisatsioon) 2004 c. WTO (maailma kaubandusorganisatsioon) - 1999 d. Euroopa Nõukogu (inimõigustekaitse organisatsioon) 1993 e. OSCE (inimõigustekaitse organisatsioon) - 1991 f. ÜRO (maailmarahu kaitsev organisatsioon) - 1991
Kõige sagedamini mainitakse Euroopa Liidu astumise positiivsete aspektidena eeldatavat majanduslikku kasvu ning riiklikku julgeoleku paranemist. Kuna Eesti NATO-sse pääsemine oli tänu Venemaa vastuseisule osutunud üsna problemaatiliseks, siis oli tekkinud oht, et Euroopa Liidu julgeolekupoliitilist rolli võidakse hakata üle hindama. Eurominister Andra Neidemann pidi samuti vajalikuks rõhutada, et Euroopa Liit ei ole kaitseorganisatsioon, kuigi mõningaid olulisi poliitilisi julgeolekugarantiisid Euroopa Liidu liikmestaatus annab. Riigikogus peetud välispoliitilisel arutelul ettekandega esinenud tollane välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas sel puhul vajalikuks isegi rõhutada, et ,,Eesti ei käsitle oma Euroopa Liidu tulevasest liikmestaatusest julgeolekugarantiina. Meie julgeolekuga seotud küsimused tuleb lahendada teises kontekstis ja mitte tuua Euroopa Liitu kaasa probleeme, millest jagu
arengukonverentsil Rio de Janeiros vastu võetud bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil ja sellele järgnenud Helsingi resolutsioonidel. Ekspertide jätkukohtumisel Genfis 1994. a töötati välja Pan-Euroopa säästliku metsamajanduse kriteeriumid ja indikaatorid, kus bioloogilise mitmekesisuse kaitse majandusmetsades pidi toetuma oluliste elupaikade inventuurile ja säilimise tagamisele. Põhjamaade looduskaitsjad olid juba aastaid tegelenud põlismetsade kaitse küsimustega. Taigametsade kaitseorganisatsioon korraldas Põhja-Rootsis polaarjoone lähedal Jokkmokkis Vene ja Baltimaade looduskaitsjatele 1995. aastal seminari, kus kohalik looduslooõpetaja Mats Karlsson tutvustas selle organisatsiooni loodud põlismetsaväärtuste leidmise metoodikat. Kampaania "Steget Förre" (eesti k. "samm eespool") käigus inventeeriti Rootsi metsafirmade suuri lageraie lanke ja teavitati üldsust raiete käigus hävivatest väärtustest. Soome WWF'i ja ELF'i koostööprojekti raames inventeeriti 19931996. a
taastamine. Formaalselt võim kuulus presidendile. Ametist tagandati kindral Johann Laidoner. Sõjaväe juhiks määrati Gustav Jontson. Võeti vastu seadus, mille järgi hakati looma sõjaväe komiteesi ja seati sõjaväe ametisse poliitilised juhid, kes pidid hoolitsema sõjaväelise kasvatuse eest. Likvideeriti kaitseliit, saadeti laiali Isamaa liit ja kutsekojad ning likvideeriti Eesti Akadeemia. Legaliseeriti Eesti Kommunistlik Partei, mis oli ainus erakond. Loodi uus kaitseorganisatsioon ERO ehk Eesti Rahvaomakaitse. Balti valimised: valimisseaduse rikkumised, Eesti töötava rahva liit: 6. juulil tehti teatavaks, et on loodud ülemaaline valitsusorganisatsioon Eesti Töötava Rahvaliit (ETRL). Kõigis 80's valimisringkonnas esitati ühe kandidaadi. Oli võimalik esitada rahva kandidaate, jõuti sisseseada 83 rahvakandidaati. 9. juulil teatati, et kõik kandidaadid peavad järgmiseks päevaks ehk 24 tunni jooksul esitama valimisplatvormi