kandjaks. Moodustati kolmeliikmeline "Eesti Päästekomitee". Komitee liikmed olid Konstanin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918 kuulutas K. Päts välja Eesti Vabariigi. Parteiline tegevus K. Päts oli riigivanem viies valitsuses enne 1934. aastat. 24. jaanuaril 1934. aastal hakkas kehtima uus põhiseadus, mis andis riigivanemale suure võimu. Seda uut põhiseadust kasutaski K. Päts osavalt ära ja kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vastutavaks julgeoleku eest sai kindral J. Laidoner. Kehtestati ka sisepoliitilisi piiranguid, algas nn "vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigi juhtimine oli täielikult K. Pätsi, K. Eenpalu ning J. Laidoneri käes. 28. juulil 1937 võeti vastu kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 1938. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks valiti 24. aprillil 1938 suure enamusega K. Päts. Tema presidendiaeg ei jäänud aga väga pikaks
seaduse välja kuulutamata ehk kasutada suspensiivse veto õigust. Riigikogul oli üksnes riigivanema dekreetide kontrolli ja muutmise õigus, riigivanema määrusandlus jäi aga praktiliselt kontrolli alt välja. 3. 1938 aasta. PÕHISEADUS Uut põhiseadust oskas ära kasutada K. Päts ja J. Laidoner, kes 1934. aasta märtsis teostasid sõjalise riigipöörde. Samal õhtul kehtestas valitsus K. Pätsi nõude üleriigilise kaitseolukorra kehtestamiseks kuueks kuuks ja määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. 1936. aastal teatas K. Päts, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Kolmas põhiseadus töötati välja 1937a., ellu rakendus siiski alles järgmisel aastal. Riigipeaks oli nüüdsest president, keda valiti iga kuue aasta tagant. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80-st rahva poolt valitavast
kuulutamata ehk kasutada suspensiivse veto õigust. Riigikogul oli üksnes riigivanema dekreetide kontrolli ja muutmise õigus, riigivanema määrusandlus jäi aga praktiliselt kontrolli alt välja. 2.2.3. 1938 a. põhiseadus Uut põhiseadust oskas ära kasutada K. Päts ja J. Laidoner, kes 1934. aasta märtsis teostasid sõjalise riigipöörde. Samal õhtul kehtestas valitsus K. Pätsi nõude üleriigilise kaitseolukorra kehtestamiseks kuueks kuuks ja määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Septembris pikendati kaitseolukorda veelgi ja kui Riigikogu söandas valitsuse samma arvustada, kuulutati istung lõpetatuks ja rohkem neil enam kokku tulla ei lubatud, ehkki ametlikult Riigikogu laiali ei saadetud. Järgmisel aastal keelustati kõikide teiste poliitiliste erakondade tegevus peale Isamaaliidu, kehtestati tsensuur meediale ja riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle
9. Sõjaväeline riigipööre. 10. Vaikiv ajastu, selle olemus. 11. Vabadussõjalaste liikumise likvideerimine. 12. III põhiseadus, selle sisu. 13. Eesti esimene presidendi ametisse kinnitamine. 14. Eesti majanduse areng 30. aastate lõpul. 1. 1932. a. jooksul vahetus neli valitsust Eestis, ükski riik ei suutnud olusid parandada. Pinge tõusis: *projekt põhiseaduse muutmiseks kukkus läbi; *krooni kursi muutmise vaidlused; *segadused Eesti finantseluga(sõjalaevade müümine); *kaitseolukorra kehtestamine ja selle tühistamine. 2. Põllumajandussaadused ja mets ei leidnud enam Euroopas turgu. Põllumajandussaaduste hinnad hakkasid kiiresti langema ning talurahva sissetulekud vähenesid. Hulganiselt talusid läksid oksjonile. Tööpuudus kasvas. Tõusis konkurents turul, mis tõi kaasa raskused väike- ja kesktööstuses ning paljude ettevõtete pankrotistumise. Mitmed pangad varisesid kokku. 3. Vajadus oli stabiliseerida poliitiline elu uue konstitutsiooni alusel. 1932. a
(selle piires säilib LR diskretsioon). Luua kaitsealad / taast elupaigad. Erandid: tervis, turvalisus, tõsine kahju põllumajle, metsandusele. 23 Loodusdir: subsidaarsusprints arvestades sellega, et tuleb kindlustada EÜ tähtsusega lood elupaikade/kasvukohtade ja ohustatud liikide taastamine või neile soodsa kaitseolukorra säilitamine, tuleb kindlasti määrata eriotstarbelised kaitsealad, et luua vastava ajakava kohaselt tihedalt seotud Euroopa ökol võrgustik. Lisad: I elupaigatüübid, milleks vaja luua kaitsealasid; II liigi, kelle kaitseks luua kaitsealasid; III kriteeriumid alade valikul; IV range kaitse. Etapiviisiline võrgustiku (Natura 2000) loomine: 1) dir ülevõtmine 2) LR poolt alade esitamine (millised liigid ja
tema tegevust - Tõnisson, Otto Strandman, ..., ..., ... - kokku 5. Märgukirjades juhiti tähelepanu sellele, et valitsetakse ilma rahva poolt valitud parlamendita, valitsus täidab ainult riigivanema käsku, demokraatlike vabaduste puudumine - valitsus tugineb järjest rohkem jõustruktuuridele ja niimoodi jätkates jõuab Eesti Vabariik välja militaarse diktatuurini. Sooviti kaitseolukorra reziimi kaotamist - kui seda ei tehta, siis opositsioon boikoteerib rahvuskogu valimisi. Päts ise ei vastanud märgukirjale millegi muuga, kui raadiointervjuus taunis neid inimesi, kes viis meie probleeme välismaale. Mingeid järele andmisi ei tehtud. Rahvuskogu valimisid toimusi täiesti uue valimissüsteemi järgi. Eesti muudeti 80 ringkonnaks. Kuna opositsioon bokoteeris, siis terves 50 ringkonnas esitati ainult 1 kandidaat - seltskondlik komitee esitas oma kandidaadi
annaabi.ee 
