mahaviskamine suurendab üldjuhul ja märgatavalt tõenäosust, et keegi aia maha sõidab. Kui vastus on eitav, puudub seos A teo ja D kahju vahel, 2) normi eesmärgi teooria vt järgmine küsimus. 26. Missugused on normi eesmärgi teooria põhiseisukohad ja missugustel juhtudel seda teooriat kasutatakse deliktiõiguses? Kõige selgem juhtum, millal teooria kohaldub, on see, kui kannatanu tugineb nõuet esitades mingi kaitsenormi rikkumisele kahju tekitaja poolt. Kaitsenorm võib tuleneda ükskõik millisest õigusharust. Üldisemalt küsib teooria, kas kaitsenormi eesmärgiks ära hoida just seda kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Normi eesmärgi teooria väljendub kahes normis - § 1045 lg 3 ja § 127 lg 2. Kas normi eesmärgiks, mis keelab prügi maha visata, oli hoida ära aeda sisse sõitmisest tekkiv kahju? Kui vastus on eitav, saame öelda, et A teo ja D kahju vahel puudus põhjuslik seos. 27
Hüvitise jagunemine mitme solidaarvõlgniku sisesuhtes (kui A, B ja C põhj kahju D-le, kus kannatanu nõue läheb ühele tasujale üle ja võib esit regressinõude (§ 69 lg 2, § 137 lg 2) teiste vastu. RN ulatus sõltub süü vormist. Süü küs hüvitise vähendamisel § 139 või § 140 alusel. Süü vormiga tuleb arvest mittevaralise kahju eest hüvitise määramisel. Õv tuleneb § 1045 lg 1 p-st 7 või 8. Kaitsenorm võib eeldada teat vormis süülist käitum. 54. Missugused on tahtluse liigid ning mis on "süüteooria" ja tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks? ? Tahtlus isel isiku suhet oma teosse (otsene lg 5 või kaudne). Kaudset tahtlust isel teo tj-de ettenägemine ja nende möönmine. Ei saa tegu olla tahtliku käitumisega, kui isik ei saanud aru oma teo õv-st (tahtlusteooria). Süüteooria järgi ei ole oluline kohustuse teadlik rikkum, piisab
poolt vastu võetud otsuste tühisus. (RKTKo 3-2-1-82-02). Kehtetuks saab tunnistada seaduse ja põhikirjaga vastuolus olevad nõukogu otsused (ÄS § 322 lg 4). Kohalduvad samad põhimõtted, mis üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisel. Otsuste kehtetuse ja tühisuse küsimus on allutatud kohtulikule kontrollile. Kehtetuks tunnistamise aegumistähtaeg on 3 kuud otsuse vastuvõtmises. Võlausaldajate kaitsenorm. 292 lg 2 punkt 1 kelle kaitsenorm see on? Kui kutsutakse kokku üldkoosolek, saavad aktsionärid, et on probleem siit saab teha järelduse, et see on puhtalt aktsionäride kaitsenorm. Kaks astet- kaks erinevat eesmärki. Kasumi jaotamine Saada ühingust dividende ja selle juures on kehtestatud eelkõige igasugused piirangud, kui palju võib aktsionäridele välja maksta. Keskseks normiks ÄS §276 kapitali kaitse abinõud on need, mille kohta on olemas erinormid, kuid kõigi nende ühisosakd on ÄS § 274 lg 1
17 Kuna on teade kätesaadud? AS peab näitama tõendi, et ta postitas õigel ajal ja aadressil. Vastuvide kui ta ütleb,et ta ei saanud, siis see ei loe, peaasi, et AS esitas saatmise andmed ja tõendid. ÜLDKOOSOLEK Tuleb avaldada teade, teate nõuded on ÄS § 294 lg 4. formaalsed tingimused jne. Lg 5 problemaatiline koht. Iga päevakorrapunkti kohta peab nõukogu esitama oma ettepaneku, Aktsionäri kaitsenorm. Koosooelu päevakorra täiendamine on võimalik. Kaks võimalust võib muuta enne koosoleku toimumist (§ 294 lg 6) või siis kohapeal (293 lg 4). Koosolek võib teha otsuse, kui kohal on üle 50% häältest. Kui on tavaotsuse tegemine siis selle poolt oleks üle poole kohalolijate häälest. Kui on 100 häält, siiss aab otsuse teha kui on kohal 51 häält ja otsus on astu võetud kui poolt on 26. loetakse peade järgi. Kui kohal on 1
võiks kahju lõppkandjaks jääda C, s.t et A saaks nõuda peaaegu kogu summat C-lt tervikuna tagasi) 2) hüvitise vähendamine § 139 või § 140 alusel. 3) hüvitise suuruse kindlaksmääramine mittevaralise kahju puhul. Kahju tekitaja süü vorm võib olla üheks asjaoluks, mida tuleks arvesse võtta mittevaralise kahju kindlaksmääramise puhul. 4) kui õigusvastasus tuleneb §-st 1045 lg 1 p 7. Rikutud kaitsenorm võib eeldada konkreetset süü vormi. Tuleb hinnata, kas kannatanul on see süü vorm olemas või ei ole. 5) § 1045 lg 1 p 8 kohaldamine. See koosseis nõuab tahtlust, järelikult ei too deliktilist vastutust kaasa hooletu käitumine. 69. Missugused on tahtluse liigid ning mis on "süüteooria" ja tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks? Tahtlus on isiku psüühiline suhtumine oma teosse. Tahtlusega väljendub isiku teadlik
lg 2 alusel saab nõuda teistel tagasi raha) ( 1050 lg 3) 2. hüvitise vähendamine 140 või 139 alusel (kannatanu osa kahju tekkimisel) 3. hüvitise suuruse kindlaksmääramisel mittevaralise kahju puhul (kuna seaduses puuduvad selged alused, millele mittevaralise kahju suuruse osas tugineda, siis süü vorm võiks olla üheks aluseks, mida tuleks arvesse võtta); 4. õigusvastasuse tulenemine 1045 lg 1 p 7 (rikutud kaitsenorm võib eeldada mingit konkreetset süü vormi ja sellisel juhul tuleb hinnata, kas kannatanu käitumises on süü vorm olemas või mitte) 5. 1045 lg 1 p 8 kohaldamine. See koosseis nõuab kindlasti tahtlust, järelikult ei too deliktilist vastutust kaasa hooletu heade kommete vastane käitumine. 69. Missugused on tahtluse liigid ning mis on "süüteooria" ja tahtlusteooria" seisukohad ja tähtsus deliktiõiguse jaoks?
annaabi.ee 
