2. Jahvet kutsuti Isandaks või lihtsalt Jumalaks. 3. Jahvet kujutatakse ette inimesesarnasena. 4. Austada tohtis üksnes Jumalat ennast, mitte tema pilti. 5. Jahve sõlmis kokkuleppe Aabrahami ja Moosesega, et kaitseb iisraellaste riiki. Jahve leping iisraeli rahvaga Aabrahamiga sõlmitud ning Moosese poolt uuendatud leping, mis sisaldas seadusi iisraeli rahvale. 1. Aabraham oli juutide esiisa, kellega Jahve sõlmis võidetavalt esmakordselt ,,kaitselepingu". 2. Hiljem uuendas jahve lepingut Moosesega Siinai mäel. 3. Kümme käsku Jahve poolt kehtestatud seadused · Ainus jumal Jahve · Ära tapa · Ära varasta · Austa oma vanemaid · Keelasid abielurikkumise ära 4. Kõik kokku Moosese seadused 5. Vaeseid ja viletsaid kaitsesid seadused ülekohtu eest. 6. Pereisa oli peres kõige tähtsam ja otsustas kellega tütar abiellub. 7
endale kompensatiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse Kongot. Inglismaa lubas võimalikus sõjas Prantsusmaad toetada; seepeale on sakslased sunnitud tagasi tõmbuma ja said tükikese Kongost (valdavalt kõlbmatud sood ja padrikud). Maroko sattus seega Prantsusmaa protektoraadi alla. (Protektoraat- riikliku sõltuvuse vorm, millega tugevam riik surub nõrgemale peale kaitselepingu). Itaalia kasutas teist Maroko kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa Põhja-Aafrikas. Teised suurriigid olid seotud võimaliku sõjalise konflikti puhkemisega Marokos ning ei saanud seetõttu ka sekkuda. Esimene Balkani sõda (1912-1913.a.): · Sõja ajend- Itaalia-Türgi 1911.a. sõda, mis näitas Türgi nõrkust. · Balkani riigid tahtsid seda ära kasutada, haaramaks enese kätte slaavi ja albaanlaste alasid.
Belgia poolt. USA tunnustus saadi aastal 1922. Liidud 1920. aasta augustis- septembris osalesid viie riigi ( Baltimaad, Soome, Poola) delegatsioonid Riia lähedal Bulduris, et sõlmida sõjalis-poliitiline liit. Kuid Poola ja Leedu vaheliste tülide pärast ei viidud seda plaani ellu. 1920. aasta lõpul soovis Eesti Soomega sõjalist liitu, kuid Soomes polnud sellel liidul küllalt toetajaid. Et kiiremas korras mingi liiduni jõuda, sõlmisid Eesti ja Läti 7. juulil 1921 omavahelise kaitselepingu, kuid seda ei ratifitseeritud. 1921. aastal õnnestus Eestil astuda Rahvasteliidu liikmeks. 1925. aastal sõlmiti Locarnos kokkulepe, kus Saksamaa tunnistas oma läänepiiride muutmatust ja lääneriigid andsid neile omapoolse garantii. Niisugune kokkulepe innustas püüdlusi nn. ,,Baltimaade Locarno" sõlmimiseks, kuid tulemusi ei saavutatud. Aastail 1928-1929 tekkis idee- luua Põhjariikide blokk. Nõnda jäigi Eesti- Läti leping 1923. aastal
a. toimusid Maroko küsimuses Prantsuse-Saksa läbirääkimised; kus Saksamaa nõudis endale kompensatiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse Kongot. · Inglismaa lubas võimalikus sõjas Prantsusmaad toetada; seepeale on sakslased sunnitud tagasi tõmbuma ja said tükikese Kongost (valdavalt kõlbmatud sood ja padrikud). · Maroko sattus seega Prantsusmaa protektoraadi alla. (Protektoraat- riikliku sõltuvuse vorm, millega tugevam riik surub nõrgemale peale kaitselepingu). Peep Reimer 5 · Itaalia kasutas teist Maroko kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa Põhja- Aafrikas. Teised suurriigid olid seotud võimaliku sõjalise konflikti puhkemisega Marokos ning ei saanud seetõttu ka sekkuda. · Balkani sõjad: · 19.sajandi lõpul- 20.sajandi alguses kujunes suureks konfliktikoldeks Balkani poolsaar; selle põhjuseks oli:
Tsehhoslovakkiast Saksamaale lubadusega ,et Saksamaa ei puutu rohkemat Tsehhoslovakkia territooriumist. Chamberlain lootis et oli saavutanud rahu kui ta eksis. Münheni pakt osutus varsti kasutuks rahusobituseks. Märtsis 1939 lakkas olemast Tsehhoslovakkia. Hitler ähvardusest Poolale ärevusse sattunud Britannia lubas olla vastava ohu korral seda riiki kaitsmas. Prantsusmaa oli juba sõlminud Poolaga vastastikuse kaitselepingu. Rahusobitamisest loobumine oli toonud esile NSVL kes oma liidri Josif Stalini poolt oli pakkunud Tsehhoslovakkiale sõjalist abi 1938 aasta kriisis. Kuid siis oldi teda ignoreeritud kõigi osapoolte poolt Münheni kokkuleppes. Nüüd kus oli tunda sõja hõngu 4 oli teda meelitatud mõlemalt poolelt. Hitler tegi aga parema pakkumise. Kui ta liituks Brittide ja Prantslastega peaks ta kindlalt võitlema kuid Hitler tahtis vaid NSVL
tagastamist Prantsusmaale. 1912 laevastiku leping. Prantsusmaa ja Itaalia salaleping 1902 nägi ette et kui sõda vallandub siis Itaalia ei sekku ega toeta keskriike. 2) Prantsusmaa ja Inglismaa Entente Cordiale leping 1904. Koloniaalküsimused. Suurbritannia ,,leiab" Prantsusmaa ja Venemaa. Oluline on seal kuningas Edward VII tegevus. Takistuseks olid aga koloniaalvaidlused. Veel 1899- 1901 Suurbritannia üritab sõlmida kaitselepingu Saksamaaga aga Vilhelm II ei reageeri. Kui varem oli Suurbritannial ja Saksamaal mitteametlikult leping, et Suurbritannia on maailmamere boss ja Saksamaa Euroopa maismaa boss, siis nüüd Saksamaa laevastikuprogrammi (1898) käivitamine Suurbritanniale ei meeldinud. (Saksamaa laevastik oli 1915 2/3 Suurbritannia laevastiku mahust). Saksamaa laevastiku programm ähvardab Inglismaa julgeolekut. Leping ei olnud poliitiline liit, ega kaitseliit.
lähedal). Oluline see, et Liiivmaa saab päriselt rootslaste omaks. Altmargi relvarahuga saavad rootslased enda kätte kõik preisi ja poola sadamad, hakkavad sealt võtma makse ja tolle. Hinnanguliselt oli see 20 % sõjas saksamaaga vajaminevast rahast. Lõuna-Eesti Poola võimu all Riigiõiguslik suhe hakkas paljuski välja kujunema ptotekstioonilepingutest. 31 augustil 1559 sõlmisid kuningas Sigismund II August ja Kettler kaitselepingu, millega Poola kuningas võttis ordu ala enda kaitse alla. Ei saa käsitleda kui unioonilepingut. Mõlemad pooled tunnistavad, et saksa-Rooma keiser on ülemhärra.teine oluline nüanss on see, et 15 sept sõlmib analoogilise lepingu ka peapiiskopp. Kui Liivimaalased lootsid, et Poola Leedu riik sekkuks sõjategevusse Liivimaal, siis tegelikult poola võimud seda ei tee. Ei soovitud minna vastuollu venemaaga, saadakse aru, et Liivimaa on nagunii kohe varsti
annaabi.ee 
