eesmärgid. Parim lahendus Natura-alade jaoks on looduskaitsealade võrgustikul ja selle läheduses kavadavatest tegevustest loobuda. Kui keskkonnamõjude hindamise eksperdid oluliselt kahjulikke mõjusid Natura-aladele ei tuvasta, siis lubatakse projekt ellu viia. (Vello Keppart, 2006) Suurem osa Natura võrgustikust asub väärtuslikel kaitsealadel, s.t seal kehtib kaitseala kaitse- eeskirjaga ja looduskaitseseadusega kehtestatud kaitsekord ning kaitsekorralduskavas nimetatud meetmed . Väiksemal osal väljaspool kaitsealasid olevatel Natura-aladel kehtib looduskaitseseadusega määratud hoiualade kaitsekord. (Vello Keppart, 2006) Natura 2000 võrgustik. Rohelisega loodusalad, sinisega linnualad, rohelise joonega loodusala jõgi. (Maa-ameti andmetel) Life programm Eesmärk: ,,Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine 2010. aastaks ja pärast seda" LIFE Programm on Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise
1.Rahvuspargid - erilise teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega kaitsealad. 2.Looduskaitsealad - on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. 3.Maastikukaitsealad - loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. 4.Programmialad - seire-, uurimise- ja haridustöö korraldamiseks. 33.Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kaitsealade majandamisel Erinevalt kaitse-eeskirjast, on kaitsekorralduskavas lisaks kaitse eesmärkidele välja toodud ka kaitseväärtusi mõjutavad tegurid (soodustavad, ohustavad ja vajalikud kaitsemeetmed). 34.Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk Konventsiooni mõistes on bioloogiline mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus, alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemi tasemega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 190 riigi poolt alla kirjutatud Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil on kolm
Põllumajanduse raskused üleminekul turusuhetele ähendasid järsult varasemat niitude hävitamise ohtu ja suurendasid mitu korda karjatamise ning niitmise lõppemisest tulenevaid ohte. (,,Puisniidud" T. Kukk, K. Kull, Maritima ) Sai ilmseks, et ka meil tuleb hakata niitude kaitset korraldama talunikega sõlmitavate lepingute abil. Esimest korda sõnastati vajadus sõlmida talunikega lepingud niitude karjatamise ja niitmise kohta Matsalu märgala 1994. aastal kinnitatud kaitsekorralduskavas, mis oli üldse esimene tänapäevane kaitsekorralduskava Eestis. Raha kaitsekorralduskavas ette nähtud lepingute sõlmimiseks eraldati esimest korda 1996. aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada tänapäevase niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis. (,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 l k.95) 8
lõppemisest 11 ,,Keskkonnaõi gus" Hannes Vei nla, Talli nn 2005, l k 245 -246. 12 ,,Puisniidud" T. Kukk, K. Kull, Maritima 9 tuleneva id ohte. Sai ilmseks, et ka meil tuleb hakata niitude kaitset korraldama ta lunikega sõlmitavate lepingute abil. Esimest korda sõnastati va jadus sõlmida talunikega lepingud niitude karjatamise ja niitmise kohta Matsalu märgala 1994. aastal kinnitatud ka itsekorralduskavas, mis oli üldse esimene tänapäevane kaitsekorralduskava Eestis. Raha kaitsekorralduskavas ette nähtud lepingute sõlmimiseks eraldati esimest korda 1996. aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada tänapäevase niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis. 13 Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus (praegu ka kaitseala administratsioon või keskkonnateenistus, tulevikus ilmse lt ka PRIA) sõlmib ta luniku, põllumajandusliku osaühingu või mõne teise asjahuvilisega lepingu. Juriidiliseks aluseks on praegu
9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Kogu kaitseala on määratletud Ramsari märgalana, rahvusvahelise tähtsusega linnualana (koos Rongu ja Kodaja soodega), metsakaitsealavõrgustiku alana, potentsiaalse linnu- ja loodushoiualana (Natura 2000) ja metsa genofondi kaitsealana. Alates 1979. aastast on Nigula looduskaitsealal rahvusvahelise tähtsusega linnuala staatus (IBA). 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava 2002 2005 a projekt. Kaitsekorralduskavas 2002-2005 antakse Nigula looduskaitseala lühike iseloomustus, analüüsitakse põhilisi väärtusi, püstitatakse kaitse-eesmärgid ning planeeritakse tegevused nende saavutamiseks ja tuuakse ära eelarve tegevuskava täitmiseks. Peale selle käsitleb käesolev kaitsekorralduskava laiemalt Nigula Looduskaitseala Administratsiooni hallatava Sookuninga looduskaitseala, samuti Kabli ja Häädemeeste linnujaamade ning Nigula metsloomade turvakodu majandamisega seotud tegevusi ja kulusid.
Kaardimaterjali põhjal võib öelda, et uurimisala põhja- ja keskosas ulatub 1959. a. keeluala luha laius ligi 300-400 meetrini, lõunaosas 300-600 meetrini. 1959. a. loodud botaanilise keelualast (265 ha) on 2000. aastaks sisuliselt säilinud 27 ha. 1959. a. kaitse alla võetud 30 luhakooslusest on hästi säilinud ca 10%. Kaitseala loomisega ei suudetud pidurdada niidukoosluse pindalalist kahanemist. Kaitsekorralduskavas (Allilender, 2000) on Halliste jõe luhad jagatud majandamisklassidesse. 1. majandamisklassi kuuluvatel rohumaadel toimub niitmine igaaastaselt. 2. klassi rohumaid niidetaks vähemalt üle aasta ja 3. klassi niite tuleb niita vähemalt üle kolme aasta. 4. klassi luhtadel niitmist ei toimu, kuna need on tugevalt võsastunud ning võimalusel tegeletakse võsakoristusega. Igal aastal niidetavat luhta (1A kl.) on uurimisala põhjaosas kokku 12 ha ja lõunaosas Tõramaa puisniidul 15 ha
kitsendavad kaitseala piires arendustegevusi ja soodustavad teatud aladel spetsiaalsete kaitsetegevuste rakendamist. Kaitstavate alade ja objektide kaitsekord määratakse kaitse- eeskirjaga, millega fikseeritakse loodusväärtuste hoidmiseks vajalikud erineva rangusega vööndid: loodusreservaat, looduslik ja hooldatav sihtkaitsevöönd ning piiranguvöönd. Kaitstavate alade kaitse reaalne korraldamine toimub kaitsekorralduskava alusel. Kaitsekorralduskavas tuuakse muuhulgas välja peamised ala väärtusi mõjutavad tegurid (nii soodustavad, kui ohustavad), vajalikud kaitsemeetmed ning nende rakendamise oodatav tulemus. Kaitsekorralduskava peab sisaldama ka põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud tegevuste loetelu koos tööde teostamise koha, tegevuse mahu ja orienteeruva maksumusega. Kehtiv seadustik ei nõua otseselt kava koostamist kaitsealade
annaabi.ee 
