Elektriline eraldus (nt eraldustrafoga) voib holmata uht seadet voi uhisesse ahelasse uhendatud mitut seadet. Elektriliselt eraldatud vooluahela pingealteid juhtivaid osi ei tohi uhendada kaitsejuhi voi muude vooluahelate pingealtide osadega. Mitme seadme uhendamine samasse vooluahelasse eeldab erimeetmete rakendamist ahela kahjustumise ja isolatsioonirikete arahoidmiseks. Seadmerikete puhul peab teine rike pohjustama kaitse kiire rakendumise puutepinge valtimiseks. Selleks kasutatakse I kaitseklassi kuuluvat seadet, mille pingealtid osad uhendatakse uksteisega isoleeritud juhtidega ja maast eraldatud potentsiaaliuhtlustusega. Maast eraldamine tahendab seda, et potentsiaaliuhtlustust ei uhendata teiste vooluahelate kaitsejuhtidega, pingealtide osadega ega muude juhtivate osadega. Kaksikrikke automaatne valjalulitamine peab toimuma TN-susteemi tabelis 3.3 toodud aja jooksul. II kaitseklassi seadmed II kaitseklassi seadmeid voib kasutada koikides susteemides, sest neis ei saa esineda
Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt tekkinud elektriahela asukohast Inimese keha takistuse sõltuvus pingest 0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid juhtivaid osi ei saa ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusoludest. Märkus. Sellised elektriseadmed on enamikus Euroopa riikides keelatud. Eestis on nad praegu veel kasutusel (kuid enam ei ole müügil) ja nende järkjärguline asendamine sätestatakse sellekohaste eeskirjadega.
Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt tekkinud elektriahela asukohast Inimese keha takistuse sõltuvus pingest 0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid juhtivaid osi ei saa ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusoludest. Märkus. Sellised elektriseadmed on enamikus Euroopa riikides keelatud. Eestis on nad praegu veel kasutusel (kuid enam ei ole müügil) ja nende järkjärguline asendamine sätestatakse sellekohaste eeskirjadega.
hermeetilise kestaga (mantliga). Kaitsejuht pingealdiste osade maandamiseks kasutatav juht. Tähis PE (ingl protection earth, "kaitsemaandus"), tunnusvärv kollane-roheline. Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt kere). Kere elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid.
kaablite, lattidejms üldnimetus. Kaabel – ühe- või mitmesooneline isoleerjuht, mis on varustatud sooni välistoimete eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga). Kaitsejuht – pingealdiste osade maandamiseks kasutatav juht. Tähis PE , tunnusvärv, Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass- elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed –katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Sulavkaitsmed, kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel
välistoimete eest kaitsva hermeetilise kestaga (mantliga). Kaitsejuht – pingealdiste osade maandamiseks kasutatav juht. Tähis PE (ingl protection earth, “kaitsemaandus”), tunnusvärv kollane-roheline. Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass- (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass – elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed – seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid.
1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarviti (II klass) Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral lisandub põhiisolatsioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga tarviti saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga tarviti pistikuid on kahesuguseid: lapikud (voolule kuni 2,5 A) ning I kaitseklassi pistikule sarnase kujuga, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A). Pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ole lahtivõetav. 1.4. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass) Kaitseväikepinge (kuni 50 V) on pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik. Kaitseväikepinget saadakse vastavast kaitseväikepingetrafost, mille võib ühendada nii tavalisse, kui ka kaitsekontaktidega pistikupessa.
kohvikeetja ja röster Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral (II klass) lisandub põhiisolatsioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga seade saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa (joonis 24.9). Kaitseisolatsiooniga seadme pistikud on kahesugused: lapikud (voolule kuni 2,5 A) ning kujult I kaitseklassi pistikule sarnased, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A). Pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ole lahtivõetav. Joonis 11.9. Kaitseisolatsiooniga föön ja tolmuimeja Kaitseväikepinge (kuni 50 V) on pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik. Kaitseväikepinget saadakse kaitseväikepingetrafost, mille võib ühendada nii tavalise kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa (joonis 24.10). Elektriseadet tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse sobib
Paigaldatakse ka trafosid kahe ülempingemähisega nimitalitluspingega 6,3 ja 10,5 kV. Eesmärgiks on kiirendada elektrivõrgu rekonstrueerimist tulevikus, kui toimub üleminek seniselt 6 kV pingelt pingele 10 kV. Jaotusvõrgus kasutatakse nii õliisolatsiooniga kui ka kuivisolatsiooniga trafosid, mille hulgas moodustavad omaette rühma valuvaiktrafod, kus mähised on valatud epoksüüdvaigu sisse ning on väliskeskkonnast täielikult eraldatud. See tagab nende trafode kõrgema kaitseklassi, kuid samas on trafo mõõtmed suuremad. Valuvaiktrafod taluvad võrreldes õliisolatsiooniga trafodega paremini lühiajalist ülekoormust. Pikaajaliste ülekoormuste korral on vajalik lisajahutus. Olulist vahet valuvaiktrafode ja tavaliste kuivtrafode vahel käidu seisukohalt siiski pole. Kuivtrafod on õlitrafodega võrreldes 10…15% kallimad ning leiavad ennekõike kasutamist tuleohtlikes kohtades. Joonis 5
Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass) Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral lisandub põhiisolat- sioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga tarviti saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa Kaitseisolatsiooniga tarviti pistikuid on kahesuguseid: lapikuid (voolule kuni 2,5 A) ning I kaitseklassi pistikule sarnase kujuga, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A). Pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ole lahtivõetav. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass) Kaitseväikepinge (kuni 50 V) on pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik. Kaitseväikepinget saadakse vastavast kaitseväikepinge trafost, mille võib ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Elektriseadmetel esinevaid märke ja tähiseid
pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral(2 kass) lisandub põhiisolatsioonile täiendav isolatsioon või onn põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsioon riketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. kaitseisolatsiooniga seadme saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga seadme pistikud on kahesugused: lapikud(vooluga kuni 2,5A) ning kujult esimese kaitseklassi pistikule sarnased kuid ilma kaitsekontaktidetta(voolule kuni 16A) pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ei ole lahtivõetav. Kaitseväikepinge (kuni 50V) on pinge, millega kokkupuude ei ole eluohtlik. Kaitseväike pinget saadakse kaitseväikepinge trahvost, mille võib ühedada nii tavalise, kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Elektriseadet tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse sobib ühendusjuhtmepistik. Kaitsekontaktiga pistikupesad on sellistes ruumides, kus
annaabi.ee 
