väljasuremislained, väljasuremise põhjused. Mõisted: bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt, endeem, relikt, ohustatus, haruldus. Punane nimekiri (punane raamat) eri tasanditel ja ohukategooriad, sh ohustatud liigi mõiste. Liigikaitse ajalugu Eestis, liigikaitset reguleerivad õigusaktid, liigikaitse põhimõtted. Kaitsealused liigid ja jaotus 2 eri kaitsekategooriate vahel. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused. Võõrliik, must nimekiri/raamat, võõrliikide ohjamine. Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse. Rahvusvahelised loodus- ja keskkonnakaitse kaitse organisatsioonid (WWF, IUCN, BirdLife International, ECNC, Greenpeace jt). Iseloomusta ühte rahvusvahelist VVO lähemalt. Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne)
- 1935 LKS’ga riiklik kaitse liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS 2004 liigikaitse põhimõtted - Võimalikult madal takson, võimalikult kõigi liikide säilimine - Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine - Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud - “Avalikustamine keelatud” - Ajaline liikumispiirang - Tuumalade (kaitsealad, hoiualad) kaitse - Hävitatud elupaikade taastamine Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: - I kat – haruldased, hävimisohus, nt euroopa naarits, ebapärlikarp - II kat – ohustatud. Nt apteegikaan, tõugjas, harivesilik - III kat – ohustab elupaikade hävimine, nt Atlandi tuur, pähklinäpp, lagrits. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused: - Aeglane paljunemine - Mükoriisa olemasolu - Kitsas ökoamplituud Võõrliik - liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt.
· Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealadeks ja hoiualadeks (kaitse ja säilitamine) · Soodustavad programmid: rohevõrgustik tuumalade vahele, liigikaitse laiendamine elupaikade ja maastike kaitsele · Hävitatud elupaikade taastamine · Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine · Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud · "Avalikustamine keelatud" ja ajaline liikumispiirang Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused kui harulduse põhjused: komplitseeritud ja aeglane paljunemine; mükoriisa olemasolu; kitsas ökoloogiline amplituud vms, käpalised, võtmeheinad, kollalised ja oligotroofsete veekogude liigid (lahnarohud ja vesilobeelia). Võõrliik- liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Must nimekiri/raamat- võõrliikide andmebaas, tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu
Liigikaitse põhimõtted: Võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine; Oluliste biotoopide kahjustamine on keelatud. Korjamine ja kollektsioneerimine on keelatud; Hävitatud elupaikade taastamine. Kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku kaitse alla; Vähemalt 50% esinduslikematest aladest, kus elab II kategooria liik; Vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik. Kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: I kategooria: kuuluvad liigid, kes on haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades ja liigid, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine looduses väga tõenäoline. Euroopa naarits tehispopulatsioon. Ebapärlikarp 1 jäänukpopulatsioon. 21 loomaliiki 1 selgrootu – ebapärlikarp 2 kahepaikset - kõre ja rohekärnkonn 16 linnuliiki- kõik kotkad (6), must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü,
o hävitatud elupaikade taastamine o „avalikustamine keelatud“ o ajaline liikumispiirang o kõik I kategooria liigid ja nende elupaigad/kasvukohad võetakse riikliku kaitse alla o vähemalt 50% esinduslikematest aladest, kus elab II kategooria liik o vähemalt 10% esinduslikematest aladest, kus elab III kategooria liik kaitsealused liigid ja jaotus eri kaitsekategooriate vahel: o I kategooria (lendorav, Euroopa naarits, ebapärlikarp, kõre, rohekärnkonn, kotkad, must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väike-laukhani, tutkas, habekakk, siniraag, kassikakk, niidurüdi) – haruldased, hävimisohus, esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades o II kategooria (järv-lahnarohi, harilik jugapuu, säga, apteegikaan,
Kaitstavaid loomaliike on Eestis kokku 212. Nende jaotust kuid paljud neist on ohustatud mujal Euroopas. Eestile tehtud erandina võib meil nende küttimist Lendorav kaitsekategooriate vahel vt. tabelist 1. Näiteks valge-toonekurg, rukkirääk, harilik kärnkonn, jätkata tingimusel, et asurkonna seisund ei halvene.
annaabi.ee 
