(elektrotermiline ja elektromagnetiline) vabasti. Kaitselüliti elektromagnetiline vabasti rakendub elektrotermilise vabasti 12 kordsel nimivoolul. Liigkoormuse korral kui tarbijavool ületab kaitselülitite nimivoolu umbes 25%, paindub bimetallriba, vabastades mehhanismi riivi ja katkestades voolu s.t. kaitselüliti lülitub automaatselt välja. 14. Milline on juhtmetel või kaablile soovitatav vool võrreldes kaitseaparaadi nimivooluga? · On soovitatav, et juhtmele või kaablile lubatav vool oleks kaitseaparaadi nimivoolust kuni 25% suurem. 15. Millised on nõuded valgustite paigaldamisel ohtlikesse ruumidesse, milline peab olema juhtmestik ,kuidas paigaldatakse lülitid? · Ohtlikes ruumides tuleb valgustite ja teiste aparaatide metallkered üldise korra kohaselt maandada. Nendes ruumides peab juhtmestik olema võimalikult
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Erinevate sulavkaitsmete näiteid Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 29 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Selleks tuleb vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS-IEC 60364-4-43 rahuldada tingimused IB In IZ ja I2 1,45IZ milles In on kaitseaparaadi (sulavkaitsme või kaitse-lüliti) nimirakendumisvool (reguleeritava kaitseaparaadi korral - valitud sättevool), I2 aga kaitseaparaadi tingrakendumisvool (vool, mis tagab aparaadi kindla rakendumise etteantud aja jooksul). Vool I2 on esitatud sulavkaitsme või kaitselüliti kohta kehtivas tootestandardis või võidakse ette näha tootja poolt. 30 Juhtmed ja kaablid 2010
3) ELEKTRIOHUTUSE NÕUDED 1) EI TOHI KASUTADA RIKKIS SEADET , VAID TEATADA ÜLEMUSELE V TOOTJALE 2) ELEKTRITÖÖDELE TOHIB LASTA VAID KVALIFIKATSIOONIGA JA LITSENTSIGA TÖÖTAJAID . 3)ELEKTRIAPARAADI TEADMISTE PERIOODILE KONTROLL PEAB TOIMUMA TÄHTAJALISELT 4) EL.APARAATE VÕIB KASUTADA VAID VASTAVA VÄLJAÕPPEGA TÖÖTAJA(D) KES PEAVAD KA TUNDMA OHUTU KASUTAMISE NÕUDEID 5) KÕIK EL.APARAADID PEAVAD OLEMA KAITSEAPARAADI ABIL OLEMA KAITSTUD 6) EL.APARAAT PEAB OLEMA MAANDATUD. N JUHE PEAB OLEMA TEISTEST ERINEV KÕIKIDE PARAMEETRIDE POOLEST . 7) EL APARAATIDE EKSPLUATEERIMINE ON KEELATUD !!!! 7.1) KASUTADA EL TÖÖRIISTU ILMA TULEKINDLA ALUSETA JA JÄRELEVALVETA. 7.2) KASUTADA KATKISEID PISTIKUID, JÄTKU/ÜHENDUSKARPE, VINNAKLÜLITEID. 7.3) AVADA EL KILPIDE UKSI JA KÕRVALDADA EL SEADMETEL KAITSEKATTED JA ASUDA ISE PARANDMAA KATKIST /VIGAST SEADET.
........... 5 Kokkuvõte .......................................................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad ............................................................................................................................................. 7 2 Sissejuhatus Silmalaud (ladina keeles palpebrae) kuuluvad silma kaitseaparaadi hulka, moodustades suletud silma puhul orbita eesmise seina. Üla- ja alalaug (palpebra superior et inferior), kattes silmamuna eestpoolt, kaitsevad seda kuivamise eest, samuti väliskeskkonna mehheeniliste mõjutuste ja ülemäärase valguse eest. Silmalaud koosnevad neljast kihist: õrnast ja õhukesest nahkkihist, m.orbicularis oculi koosnevast lihaskihist, tihedakihilisest launäärmeid sisaldavast lauplaadist ehk tarsus`est ning laugude sidekestast ehk konjunktiivist1
metallelektroodide vahel. Kuna elektrikaare plasma on tugevalt ioniseeritud, siis tema takistus on väike. Väga suur voolutugevus saavutatakse küllalt väikesel pingel. Kaar on väga ere ning tema tempeatuur on väga kõrge. Seetõttu kasutatakse kaarlahendust võimsates valgustites (näiteks kinolampides) ning metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Kaarlahenduses tekib Maal plasma. Elektrilahendus Kui vooluahel katkestada, tekib lüliti või kaitseaparaadi teineteisest eemalduvate kontaktide vahel elektrilahendus. Kontaktivahemikus õhk ioniseerub ja muutub mõneks ajaks voolujuhtivaks, seal tekib elektrikaar. Selleks, et vooluahel katkeks, tuleb õhk kontaktivahemikus taas muuta dielektriliseks deioniseerida. Elektrilahendus igapäevaelus Mida kaugemal materjalid triboelektrilises reas üksteisest paiknevad, seda suuremad on nende omavahelistel kontaktidel tekkivad staatilise elektrilaengu väärtused. Kui staatilise
võrguteenuste osutamise ja elektrienergia müügilepinguid ja arveldab klientidega neile osutatud võrguteenuse ning tarbitud elektrienergia eest. Elektrituru seadus nimetab turuosaliste nimetab turu suhete korraldamisel järgmisi lepinguid: 1.Liitumisleping mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja vahel kui soovitakse võrguettevõtja võrguga ühendada uue tarbimiskoha elektripaigaldis või kui soovitakse muuta olemasolevaid tarbimistingimusi näiteks suurendada võrguühenduse kaitseaparaadi nimivoolu või muuta pingesüsteemi. 2.Võrguleping mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja vahel, võrguteenuste, võrguühenduse kasutamise võimaldamise ja elektrienergia edastamise osutamiseks. 3.Elektrileping-mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud müüja vahel elektrienergia müügiks. Võrguettevõtja kohustused 1.Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil mis arvestab turuosaliste sh kodutarbijate põhjendatud vajadusi
voolud on järgmised: · valgustite ja pistikupesade (kuni 10 A) rühmaliinidel 15 A; · kuni 4 KW võimsusega paiksete elektriliinide rühmaliinidel 20 A; · kuni 5,5 KW võimsusega paiksete elektripliitide toiteliinidel 40 A. Et kaitseaparaat jõuaks liigkoormuse korral rakenduda enne, kui elektrivõrgu juhtmestik läbi põleb peab juhtmetele või kaablitele lubatud vool olema suurem kui kaitseaparaadi sulari või vabasti nimivool. On soovitatav, et juhtmele või kaablile lubatav vool oleks kaitseaparaadi nimivoolust kuni 25% suurem. See nõue ei kehti valgustuse rühmaliinide kohta, mida kaitstakse üksnes lühiste eest, sest kaitse reageerib lühisele nii kiiresti, et juhe ei jõua ohtlikult kuumeneda. Seetõttu võib kasutada palju väiksema ristlõikega juhtmeid. Nii näiteks kaitseb sulavkaitse piisavalt valgustusliini lühise eest kui
ohtlikkuse määrale reageerima ohusignaaliga või väljalülituskäsuga. Ebanormaalseteks rež iimideks loetakse kõikvõimalikke lühiseid, mootori ülekoormust, asünkroonmootori vääratust, isolatsiooni leket ning maaühendusvoolu tekkimist, toitepinge katkemist, mähiste mittesümmeetrilisi voolusid ning mõnel juhul ka koormusvoolu järsku vähenemist. Loetletud rež iimide alusel on otstarbekas analüüsida kaitse rakendumise tingimusi. Programmeeritava kaitseaparaadi kasutajad võivad suurtes piirides muuta kaitse tehnilisi näitajaid ja tunnusjoonte kuju. Sellega tagatakse iga konkreetse mootori võimalikult kindel kaitse. Eri tüüpi kaitseaparaatidel võivad sätete reguleerimise piirid oluliselt erineda. Seepärast vaadeldagu järgnevalt esitatud sätete arvväärtusi kui võimalikke variante. Aluseks on võetud firma ABB kaitseaparaatide sätete väärtused. Mootori kaitse programmeerimisel on vaja kõigepealt määrata pidevrež iimil maksimaalselt
22. Joonis 5.22 Keskpingekaabli otsamuhv välispaigalduseks Kaablite ristlõiked on enamasti 3×25…3×240 mm2. IEC soovitatud kaabliristlõigete skaala on tabelis 5.4. Vähendamaks paigaldus- ja laokulusid on eelisristlõigeteks 3×50 mm2, 3×120 mm2 ja 3×240 mm2. Kaabli ristlõike valikul tuleb lähtuda lubatud pingekaost ja tagada, et kaitseaparatuuri rakendusvool ei ületaks kaablile kestvalt lubatud voole antud paigaldustingimustes. Kaitseaparaadi rakendusvoolu määramisel tuleb lähtuda konkreetse kaabli töövoolust ja vähimast kahefaasilisest ning suurimast kolmefaasilisest lühisvoolust vastavalt lubatud soojustingimustele. Soojuslikud tingimused olenevad kaablite paigalduse viisist, pinnase temperatuuris, kaabli paigalduse sügavusest, pinnase omadustest. Oluline näitaja kaabli käitu silmas pidades on lubatud koormusvool. Kaablite tehnilised andmed on tabelis 5.5. Tabel 5
rnehaarriliste sõļlrlede purunetrrisele (nt. piti'uneb ttrootorit .įa töönrasinat įiherrdav siclr-ir). Telrnoloogilisi seadnleid saab seI jrrlrul kaitsta tttootoli kiil'e väljalĮilitarrrisega. Näiteks. kLri koornrusvooļ väļrerreb järsku aļla ļubatird piiri, lülitatakse nrootor tnõtre sekundj jooksLrl r,älia. 3.4. Frogrammeeritavad kaitseaparaad!d Plogranrtlteeritava kaitseaparaadi ļiĮltsrrsįattrd nlokkskeeltt on jooirisel 3.5. Peale eespool loet_ letud fr-rriktsioorrįde võib progratnmeeritavatel kaitseaparaatideļ oļla veel niuidki įįlesanclejcl, Näiteks rrrõõtetulerrrite näidr-rstanritre. saĮvestatttitie ja edastantilte, andmetöötįus jrrls. Aparaadi siserrcįįsse antakse rnootori faasivoolud .ia nulljärgnevusvool. Pärast fiļtl-eerirrrisr ļälrevad need sigrraaļicį konu:rutaaįoLi .ja arraloog-digitaalrllLtutrcįlu'i kaurlii ttlikioatvilįissc.
annaabi.ee 
