1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O
seda kodust ära jooksnud ja tundis ennast hästi, kuid kui politsei naist tema majja otsima tuli, siis leidsid korrakaitsjad laiba just seetõttu, et kräunuv kass selle asukoha reetis. Tuli välja, et mees oli naise koos kassiga sisse müürinud. Mees võeti kinni ja pandi vangi. ,,Reetlik süda" Hullumeelne üritab rääkida, kuidas tema vaimse tervisega on kõik korras. Teda olla häirinud ühe vanamehe silm, mis oli kahvatusinine, kae peal ja oleks justkui raisakotka oma. Ta otsustas mehe tappa, kuid teha seda ettevaatlikult. Nädal aega järjest täpselt keskööl pistis ta pea mehe tuppa, kuid kuna ta häirivat silma ei näinud, siis ei teinud ta midagi. Kaheksandal päeval ärkas kotkasilmne mees üles, hull nägi ta silma ja sooritas mõrva, visates voodi talle peale. Roimar tükeldas surnukeha ning peitis need kehajäänused tuppa põrandalaudade alla.
Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanool on ka narkootilise toimega. 2.2 Keemilised omadused Etanooli põlemisel nagu teisedki orgaanilised ained, moodustades süsinikdioksiidi ja veeauru. Etanooli leek on kahvatusinine ning etanooliaurud ja õhk moodustuvad plahvatava segu. CH3 CH2 OH + 3O2 = 2CO2 +3 H2O Reageerib leelismetallidega: 2C2H5OH+2Na=2 C2H5ONa + H2 Organismis oksüdeerub alkohol vastavaks aldehüüdiks C2H5OH + 0,5 O2=CH3CHO+ H2O Dehüdraatuvad kuumutamisel: C2H5OH= CH2=CH2+ H2O Reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi: C2H5OH+HCOOH=HCOOC2H5+ H2O Reageerib vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl=C2H5Cl+ H2O
Ta justkui ei suutnud elada ilma Berenike hammasteta, kuid ilma Bereniketa jah. Berenike haigus oli aga tihti peale sarnane surmale ja arvatavasti maetigi ta tol õhtul elusalt. Reetlik süda See novell räägib väga närvilisest ja haigest inimesest, kelle haigus on teravdanud ta meeli täielikult, nii et ta kuuleb hääli, mida tavainimese kõrv ei taba. Temaga aga samas majas elab ka vanamees, kelle ükssilm meenutab kotkasilma. See silm oli kahvatusinine, millel kae oli peal. See haige tegelane, peab ennast ülimalt geniaalseks inimeseks, kes ei tihanud vanamehe raha ega talle niisama kurja teha, kuna too oli tema vastu alati hea. Kuid teda häiris meeletult vanamehe kotkasilm ja sellepärast otsustas ta vanamehe tappa. Kogu see muutis terve raamatu olustiku hirmuäratavaks, kuid kaasakiskuvaks. Kõigepealt käis ta seitse ööd järjest vanamehe ukse taga. Ta avas meeletult aeglaselt ukse ja kaasas oli tal igal ööl ka lamp mida kattis kate
Sõnn armastab roose, moone, verevaid sõrmkübaraid, karikakraid, priimulaid, kannikesi. Veel imponeerivad sellele nelja jalaga kindlalt maas seisvale loomale kurekell, kassinaeris ja huulhein. Puudest klapivad Sõnni iseloomuga saar, küpress, viinapuu, õun, pirn, viigimari, tsitruselised ja koguni palmid. Kuid kasvatama ei peaks ta sugugi mitte ninasarvikuid, vaid hoopis veiseid. Vastukaaluks lihtsatele pudulojustele peaks Sõnn end ümbritsema õrnade pastelltoonidega: roosa, kahvatusinine, õrnroheline. Ent talle pole sugugi vastukarva ka oranzikaspunane, pruun ja ruuge toon. Tema element on maa, metallidest sobivad vask ja kuld. Inspiratsiooni võiks ta ammutada Sveitsist, Iirimaalt, Iraanist, Küproselt, Kreeka saartelt, Caprilt ja Prantsusmaalt. Kaksikutele sobivad piibeleht ja sirel Kaksikud lasevad end võrgutada sulnitest lõhnadest: piibeleht, lavendel, sirel. Veel sobivad selle sodiaagimärgiga adiantum ja sõnajalg, mirt ja orhidee, krüsanteem ja asalea
see, et need sarnanevad ehituselt selgroogsete loomade silmadega. Nad näevad hästi ja eristavad ka esemete kuju. Peajalgsete närvisüsteem on täiuslikum kui teistel limustel, mis võimaldab neil kiiresti ujuda ning väga kiiresti muuta oma kehavärvi. Neil on tavalise ühe asemel kolm südant, millest üks pumpab verd laiali üle kogu keha, ülejäänud kaks aga spetsiaalselt lõpustesse. Veri pole peajalgsetel mitte punane, vaid hapnikuga küllastunult tumesinine, venoossena aga kahvatusinine. Vere niisugune värvus on tingitud sellest, et peajalgsete veres on hemoglobiini asemel hemotsüaniin, mille koostises sisalduv vask tingibki vere sinise värvuse. Hingamiselunditeks on neil üks paar mantliõõnes paiknevaid lõpuseid. Mõningail peajalgseil on uimed. Peajalgseil on suhteliselt suur ning hästi arenenud aju, mida ümbritseb kõhrkapsel ja keerukas närvisüsteem. Nad on ainsad selgrootud, kelle peaaju katab kõhreline kapsel (kõhrkude). Neil on
lambrii oli oli kaetud heledaks värvitud puupaneeliga, ülevalpool kasutati tapeeti. Seintele armastati riputada väikeseformaadilisi maale, miniatuurseid portreid. Lagi oli valge, keskse valgusti jaoks stukkrosett. Ruumi täiendas ahi. Aknad olid kardinatega, aknalauad võrdlemisi suured. Aknalähedane pind oli valguse tõttu kõige enam hinnatud. Sisekujundajaid: P. Fontaine, Ch. Perrier, G. Bennemann Värvid. Varaklassitsismis heledad, rahulikud toonid - kollane, kahvaturoosa, kahvatusinine kooskõlas valgega. Ampiirstiilis eelistati Napoleoni lemmikvärve: nn Pompeji punast, Egiptusele viitavat intensiivset lapis lazuli sinist, tumedat sidrunkollast, valget ja kulda. Ornament. Klassitsistliku ornamendi motiivid olid otseselt sõltusid kreeka ja rooma eeskujudest Levinumate motiividena kasutati hammaslõiget, paletti, meandrit, munavööti, helmisnööri jne. Armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive
keerdkäigud. ,,Mõrv Rue Morgue'l", ,,Kuldmardikas" Novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, põnevus, lakoonilisus. Kujutamislaas on realistlik. ,,Reetlik süda" See novell räägib väga närvilisest ja haigest inimesest, kelle haigus on teravdanud ta meeli täielikult, nii et ta kuuleb hääli, mida tavainimese kõrv ei taba. Temaga aga samas majas elab ka vanamees, kelle ükssilm meenutab kotkasilma. See silm oli kahvatusinine, millel kae oli peal. See haige tegelane, peab ennast ülimalt geniaalseks inimeseks, kes ei tihanud vanamehe raha ega talle niisama kurja teha, kuna too oli tema vastu alati hea. Kuid teda häiris meeletult vanamehe kotkasilm ja sellepärast otsustas ta vanamehe tappa. Kogu see muutis terve raamatu olustiku hirmuäratavaks, kuid kaasakiskuvaks. Kõigepealt käis ta seitse ööd järjest vanamehe ukse taga. Ta avas meeletult aeglaselt ukse ja kaasas oli tal igal ööl ka lamp mida kattis kate
annaabi.ee 
