Ravimtaim - Altee Harilik altee, tokkroos Altee on aedades kasvatatav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega, ülemised piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha. Taimed tärkavad 8-18päeva pärast. Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad.
Istutada on seda parem varjatud kohta, sest ta õitseb hilja. Kui teda soovitakse kasvatada puukujulisena, siis tuleb tema mitmest tüvest üks välja valida ja ülejäänud ära lõigata. Maasikapuule iseloomulikud tunnused ja välimus · Harilik maasikapuu kasvab 510, harva kuni 15 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on kuni 80 cm. Lehed on 510 cm pikad ja 23 cm laiad, läikivad ja saagja leheservaga. Õied on mõlema soolised, valged (harva kahvaturoosad) ja kellukakujulised, sarnased maikellukese õisikutega. Nende läbimõõt on 46 mm ja nad moodustavad pööriseid, kus on koos 1030 õit. Õisi tolmeldavad mesilased. Maasikapuu õitseb sügisel ja viljad valmivad aasta aega, nii et nad saavad küpseks järgmise õitsemise ajaks. Oranzpunased luuviljad meenutavad välimuselt maasikat, kuid ei ole eriti maitsvad. Viljad on maheda jahuse maitsega. · Maasikapuude kasvatajad jätavad kõige sagedamini viljad puule külge
Terbium metall reageerib kõik halogeenid: Terbium Metall Reageerib kõik halogeenid: 2 TB (s) + 3 F 2 (g) 2 TbF 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 F 2 (g) 2 TbF 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 Cl 2 (g) 2 TbCl 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 Cl 2 (g) 2 TbCl 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 Br 2 (g) 2 TbBr 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 Br 2 (g) 2 TbBr 3 (s) [valge] 2 TB (s) + 3 I 2 (g) 2 TbI 3 (s) 2 TB (s) + 3 I 2 (g) 2 TbI 3 (s) Terbium lahustub kergesti lahjendatud väävelhapet moodustavad sisaldavad lahused kahvaturoosad TB (III) ioonidega, mis on olemas nii [TB (OH 2) 9] 3 + kompleksid: [7] Terbium lahustub kergesti lahjendatud väävelhapet moodustavad sisaldavad lahused kahvaturoosad TB ( III) ioonidega, mis on olemas Nii [TB (OH 2) 9] 3 + kompleksid: [7] 2 TB (s) + 3 H 2 SO 4 (aq) 2 TB 3 + (aq) + 3 SO 2 - 4 (aq) + 3 H 2 (g) 2 TB (s) + 3 H 2 SO 4 ( aq) 2 TB 3 + (aq) + 3 SO 2 - 4 (aq) + 3 H 2 (g) Nimisõna Terbium ühendab lämmastiku, süsinik, väävel, fosfor, boori, seleeni, räni ja arseeni
DENTATA, SYN. L. CLIVORUM • varretippudes asetsevate oranžkollaste kobarõisikutega ‘Britt Marie ja suurte Crawford’ ümarneerjate lehtedega. • Kobarpead eelistavad poolvarjulist kuni päikselist kasvukohta Vajavad rammusat mulda. LÄHIS-USSITATAR (LÄHIS-KIRBUROHI) - POLYGONUM AFFINE • Varred tõusvad, lehed ovaal-lantsetjad või piklik- lantsetjad, terved, igihaljad. Õied pisikesed, kahvaturoosad, õitsemise lõpul roosakas-punased, tihedates 6-10 cm pikkustes pähikutaolistes õisikutes. • Eelistab varjulist kasvukohta, kuid kasvab hästi ka päikese käes. Mulla suhtes nõudlik ei ole, kuid happelisi muldi ei armasta. Edeneb hästi vaid hea drenaaþiga aladel. Vastupidav põuale. LÕHISLEHINE PÄEVAKÜBAR - RUDBECKIA LACINIATA • Kõrgus: kuni 250 cm • Korvõisikud: keelõied kollased, laiuvad; putkõied • rohekaspruunid; õisikud paiknevad
Sobib ka lõikelillena. Sortidest ,,Britt -Marie Crawford"," The Rocket", Wilsoni kobarpea http://www.neevaaed.ee/2014/toode/przevalski-kobarpea-2/ Lähis-kirburohi (Polygonum affine) Pärineb Himaalajast, Nepaalist. Taim puhmikjas, laiuv, madal 15-30 cm Kasvukoht päike kuni poolvari Pinnas tavaline aiamuld, ei talu kõrget põhjavett, kuid vastupidav põuale Õitseb juulis kuni külmadeni. Pisikesed, kahvaturoosad, õitsemise lõpul roosakas-punased õied, tihedates 6-10 cm pikkustes pähikutaolistes õisikutes. Lehed ovaal-lantsetjad või piklik-lantsetjad, terved, igihaljad. Meetaim. Paljundamine puhmiku jagamise ja seemnetega Istutada pinnakattetaimeks, terrasside äärde ja veesilmade kallastele. Sobib kuivtaimena kimpudesse https://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12720 Päevakübar (Rudbeckia spp)
· 'Venusta' lehed väiksemad kui põhiliigil ja peaaegu paljad; õied tihedates kimpudes piki võrset, torujad, purpurroosad heledama servaga, kupar lühike, paljas; · 'Versicolor' väike kuni keskmisekasvuline põõsas, õied algul kreemikasvalged, hiljem punased; · 'Victoria' väike, püstine, aeglasekasvuline ja tihe põõsas, lehed laielliptilised, pronksjalt pruunikaspunased, õied väljast purpurpunased, seest kahvaturoosad. [9] KOKKUVÕTE Seda uurimustööd oli huvitav teha, sest sain teada palju uut informatsiooni mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadest. Samuti sain ülevaate sugukondatesse kuuluvatest perekondadest ja liikidest. Kasulike teadmisi sain ka perekondade ja liikide määramistunnuste alal. Antud uurimustöö andis ettekujutuse, millised liike antud sugukondasest võiksin kasutada Eesti tingimustes haljastuses ning mida tuleks arvesse võtta neid liike kasvatades.
burncoose.co.uk/site/img/products/large/malus_royalty_1.jpg) 100 Joonis 97. Iluõunapuu ,,Royalty" 101 Kirsipuu (Prunus syn. Cerasus) Konkreetne liik: punalehine kirsipuu (Prunus x cistena) Taime kõrgus ja läbimõõt: 1,5-2 m lai, 1,5-2 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: ümara võraga põõsas Lehed: Tume punakaspruun, ellpitilised, metalse läikega, ei pleeku, sügisel purpurpunane Õied või õisikud: valged või kahvaturoosad Õitsemine: mai lõpp Liigi eritunnused: Karmidel talvedel võib kahjustuda, aeglasekasvuline Kasvukoha nõuded: sobib kõigile aiamuldadele, eelistab päikselist kasvukohta Kasutamine haljastuses: soolopuu, kasutada koduaias Joonis 98. Punalehine kirsipuu (http://www.nurgapuukool.ee/pic/Leht/prunus_cistena.JPG; http://timoilves.planet.ee/haljastus/photos/prunus5.jpg) 102 Joonis 99. Punalehine kirsipuu
leheserv kahelisaagjas, alt pehmekarvane, 5-12cm pikad. Puit kõva, sitke, väärtuslik, helehall. Puidust valmistatakse mööblit. 69. Harilik haab ja hõbepappel Harilik haab: Populus tremula Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis kodumaine. Kõrgus kuni 40m. Kasvab enamasti paremal pinnasel. Lehed ümmargused kuni ovaalsed, laineliselt täkilise servaga, rohelised. Ühekojaline Õied urbades, mis kuni 12cm pikad. Isasõied tumepurpurjad, emasõied kahvaturoosad, õitseb aprilli lõpp või mai algus. Puit valge, kerge, pehme, hästi töödeldav. Puitu kasutatakse tuletiku- ja paberitööstuses. Hõbepappel: Populus alba Kasvab Kesk- ja Lääne-Euroopas, Aasias, Põhja- Aafrikas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25-30m. Valgusnõudlikud. Lehed ümarad, lainelise servaga, 3-8cm pikad, alt karvased. 70. Perekond Salix Pajude perekonda kuuluvad kõrged ja madalad puud ning kõrged, keskmised või madalad põõsad. Kahekojalised ja suvehaljad. Lihtlehed
Lehe pikkus 3...10 cm ja laius samuti 3...10 cm. Leheroots 3...10 cm pikk, lehelaba lähedal lapik. Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Sügisel värvuvad lehed kuldseteks (mõnikord ka veripunasteks). · Haab on kahekojaline puu. Õitseb aprilli lõpul või mai alguses, seemned valmivad juunis. Õied on koondunud paljuõielistesse rippuvatesse õisikutesse urbadesse, mis on kuni 12 cm pikad ning tumepurpurjad (isasõisikud) või kahvaturoosad (emasurvad). · Juurestik tugev ja kaugeleulatuv, annab tugevasti juurevõsu, eriti pärast raiet. · Pruunid läikivad pungad on haava pruunidel läikivatel noortel võrsetel piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, ent ladvapung on koonusjas. · Puit on valge, kerge, pehme, kergesti lõhestatav, hästi töödeldav, peenetoimeline, kuivalt küllalt tugev, kõva ja vastupidav. Puitu kasutatakse tuletiku- ja tselluloosi- ning
annaabi.ee 
