Emotsioonid Anna Pereskokova Liina Sepp 10.S Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.) Emotsioonide * Südame ja veresoonkonna töös südame töö aeglustub või kiireneb, väljendused inimene punastab või kahvatab, võib tõusta vererõhk. * Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks;
on erinev, see sõltub kohanemisvõimest, oskusest oma elamustega toime tulla ja sotsiaalsest aktiivsusest. Tähtsad on ka emotsionaalne stabiilsus, kindlameelsus ja eneseväärikus. Emotsioonide PSÜHHOFÜÜSILISED väljendused On seotud vegetatiivse ehk autonoomse närvisüsteemi talitlusega ja inimese tahtele allumatud. Võivad tähendada muutusi : * südame ja veresoonkonna töös südame töö kiirenemine või aeglustumine, mille tõttu inimene punastab või kahvatab, võib tõusta ka vererõhk *hingamises erutunud inimese hingamine kiireneb, tugeva ehmatuse või suure põnevusega võib ''hing kinni jääda '' *seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskus tunnet, hirmu korral tunneme ,et suu kuivab *sise ja välisnõrenäärmete töös adrenaliinieritus suureneb põnevust tundes, pisaranäärmete töölehakkamine kurbuse või leina puhul .
hakkavad mõne minuti suhtlemise pärast peegeldama suhtlemispartnerit. 4) Emotsioonide väljendused – Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused – Need on seotud vegetatiivse ehk autonoomse närvisüsteemi talitlusega ja inimese tahtele allumatud. Nad võivad tähendada muutusi : a) Südame ja veresoonkonna töös – Südame töö kiireneb või aeglustub, mille tõttu inimene kas punastab või kahvatab. Eriti tugeva emotsiooni korral tõuseb vererõhk. b) Hingamises – Erutunud inimese hingamine kiireneb, tugeva ehmatuse või suure põnevusega võib nö hing kinni jääda. c) Seedeelundkonna töös – Ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral tunneme, et suu kuivab. d) Sise- ja välisnõrenäärmete töös – Adrenaliinierituse
..paastun ja pahandan ...kuid kui ta koguni kustub ...rahva rinnast ...Tiituse tööd ei teha..." Kas näitad? Kuid tema teosetes leidub ka lõppriime: 1. ,,...jutt nutt ...nõrgemaks kõrgemaks ...kahvatas jahvatas ...tõi lõi ...jumalust rumalust..." Krokodillid.. 2. ,,...Võid tõid ...lumelillekene tähekene ...maalt ra'alt ...võid jõid..." Lumelillekene. Ja muidugi ei puudu tema luuletustest irdriime: 1. ,,...eest südamest ...kahvatab saab ...vahele alale." Nii kevade põgeneb. 2. ,,...kodumaa kõnelda ...tumm kuum ...eest käest..." Vangis. Mitmel korral esines ka koondumist vormiliselt või sisuliselt. Seda luuletustes Viin, Otsatus, Moor, Riim, Inimene jpt. 10. Tutvusta luulekogu kaaslastele. Anna luulekogule kokkuvõttev, kuid põhjendatud hinnang. Seda luulekogu on huvitav lugeda, kuna selles ei ole järjest väga palju sama teemaga luuletusi
mu tahe, lõtvuv ulaelu lingus? Ning iga läbipõetud aastaga roog maine näib mul' kibedam ja toorem. Hing täitund saastaga, mis jätnud sinna mineviku koorem. Üks veski nägematu jahvatab kõik rõõmud mürgiks jahtuvas mu veres, kus elumõte kahvatab kui närbuv päike kleepjas udumeres
ja higistaks, veaks hingeldades koormat, kui hirm ei hiiliks hinges selle ees, mis tuleb pärast surma - tume maa, kust rändureilt ei saabu enam teateid. Nii tõmbub kössi tahe, talub pigem, mis käes, kui haarab käsitamatut. Jah, arutledes araks lööme kõik ja õhetava südikuse säde me kaalutluse kaalul kahvatab. Nii mõni suurejooneline nõu jääb sootuks soiku, jookseb umbe teelt või teotab siis teo nime. Aga tasa! Ophelia? Nümf, oma palveis kõiki mu patte meenuta. OPHELIA: Mu lahke prints, kuis elas teie kõrgus kõik need päevad? HAMLET: Teid tänan alandlikult; hästi, hästi. OPHELIA: Prints, mu käes on mõned meened teilt,
Zeus käsib tal viivitamatult lahinguväljalt lahkuda ja sinna enam mitte tagasi pöörduda. Apollon, sina mine kohe Zeusi juurde, ta tahab anda sulle ühe ülesande! Ja käsk olgu viivitamatult täidetud! Zeus, ütlen ma teile veelkord, on hirmus vihane!" Veidi aega hiljem lähenebki Iris Poseidonile, kes, kolmeharuline hark käes, ikka kreeklasi ergutab. ,,Poseidon," räägib Iris talle, ,,toon sulle Zeusi käsu: lahku siit, mine tagasi merre ja sinna ka jää!" Poseidon kahvatab alandusevihast, kuid ei saa käsku täitmata jätta. Omaette pobisedes ja vastu tahtmist lahkub ta lahinguväljalt ning läheb tagasi oma märga kuningriiki. Samal ajal räägib Zeus Apollonile nii: ,,Mine Xanthose jõe kaldale. Sealt leiad sa Hektori, kes on meelemärkuseta. Anna talle tagasi tema jõud ja jää tema kõrvale. Aita teda lahingus!" Apollon laskub Idamäelt alla ja on juba järgmisel silmapilgul Hektori kõrval. Troojalaste juht ei ole veel täiesti toibunud.
16 mu hingusest sulab hang ja mu südamest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. (,,Fööniks", 1945) Mu süda meeltekoldes tuhastub ning aju söestub nikotiini vingus. Kas iial enam puhastub mu tahe, lõtvuv ulaelu lingus? Ning iga läbipõetud aastaga roog maine näib mul' kibedam ja toorem. Hing täitund saastaga, mis jätnud sinna mineviku koorem. Üks veski nägematu jahvatab kõik rõõmud mürgiks jahtuvas mu veres, kus elumõte kahvatab kui närbuv päike kleepjas udumeres. (,,Eleegia") Ülesanne Loe luuletust ,,Dies irae." Millised sündmused toimusid Eestis 1934. aastal ja missugune reziim tuli võimule 1933. aastal Saksamaal? Kuidas on kirjeldatud kahe maailmasõja vahel Euroopas valitsenud olukorda ja mis viitab Eesti oludele? Milliste kujunditega on vihjatud vaikivale ajastule? Mis on Talviku arvates kirjanike kohus, aga kuidas on olukord tegelikult? Loe luuletusi ,,Fööniks" ja ,,Eleegia"
annaabi.ee 
