ideed rasa, talle on mõistuse ideed elu jooksul kuj. Tänu kogemusele kaasasündinud, kuigi mitte valmis selleks, kes ta lõpuks on kujul, vaid soodumusena teatud (J.Locke) tõdedeni jõuda 7. R.Descartes ´i cogito. Selleks, et midagi väita tuleb enne kindlaks teha enda olemasolu. Ta alustas kõiges kahtlemises, ka selles, et ta on olemas. Kahtlus tulenes asjaolust, et meeled võivad meid petta. Ta jõudis järeldusele, et siis kui ta mõtleb on ta olemas. Cogito ergo sum. 9. Elea koolkond kui ratsionalismi eelkäija: · Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks? · Parmenidese ja Zenoni arusaam maailmast. Arusaam tõeõpetuse järgi Arusaam arvamuse õpetuse järgi
Ise hindan ka praktika sooritust väga heaks, kuna suutsin teostada tööd õigeaegselt ja firma jäi kasumisse, seoses uute ning alternatiivsete, kuid samaväärsete lahenduste pakkumisega. Tundsin, et minu tugevateks külgedeks olid stressirohketes olukordades kiirete lahenduste leidmine, julgust küsida ja uurida endale ebaselgeks jäänud tööülesannete lahenduste kohta ning nii kohalike kui ka alluvate inimestega suhtlemine. Nõrkadeks külgedeks loen enda puhul otsestes käskudes kahtlemises, et kas need vastavad maanteeameti või tellija poolt esitatud nõuetele ja mõnikord liigses kiirustamises, mis võivad mõjutada ehituskvaliteeti. Negatiivseid külgi proovin tulevaste tööülesannete täitmisel kindlasti parandada ja pöörata need positiivseteks 9 omadusteks. Arvan, et jätsin endast ettevõttele väga hea mulje, sest mind kutsuti järgmise
Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt kõiges kahtlen Iseenda olemasolus kahtlemine,. Kui kahtlemises põhjani välja minna, ei oleks enam võimalik kõneleda. „Mõtlen, järelikult olen olen olemas.“ I. KANT-lahutus vimumaailm, mõttemaailm, tähenduste maailm. objekt KOGEMUS subjekt. A( iseendas) M(Kant nimetas neid ARU KTEGOORIATEKS. ( A PRIORI) KANT: AEG JA RUUM kui maailmas ringi käija, millal keegi viimati puhat ruumi nägi. Asjad paiknevad ruumis, puhas ruum on võimatu. Ei ole vamalik aduda puhast aega. Me tajume vaid aja kulgu
võetud, see on pühendunud religioossus, mille puhul on kogu inimese elu religioosne. Välisele usulisele orientatsioonile on iseloomulik, et religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks, st religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks (vahend kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluse loomisel, staatuse saavutamisel), nende inimeste usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Usuline otsimine väljendub avatud ja ausas kahtlemises ning tõe otsimises, veendumus, et lõplik tõde on saavutamatu. Sealjuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele, valmis enesekriitiliseks suhtumiseks. 6. Religiooni mõju moraalse käitumise erinevatele tahkudele. Üldiselt on religioossemad inimesed konservatiivsemad (abielulahutus, alastus, pornograafia, poliitilised eelistused, abielueelne seksuaalkäitumine), kriitilisemad petturluse suhtes ja peavad ennast ka suhteliselt ausamateks, ent tegelikult pole
ja elulised, nagu nad seda olid 300 a. tagasi. Nii nagu üldse suurte filosoofide metafüüsilised kontseptsioonid, nii osutuvad väärtuselt püsivaks ka need intuitsioonid, mis kannavad Descartes'i metafüüsikat - ja mida ta esmakordselt väljendanud 300 a. tagasi oma teoses Discours de la Méthode. 5. Kokkuvõte Oma kahtlustes leidis Descrtes ühe pidepunkti,millest tal ei olnud võimalik kahelda, nimelt, et ta ise kahtleb, mõtleb. Selles univrsaalses kahtlemises jäi üle ainult lause: mina mõtlen, kahtlen. See ongi Descartes'i põhiaksioom, mllest ta tuletas kogu oma filosoofilise süsteemi.Ta ei kahelnud teadmiste võimaluses, vaid ainult kõige seinisse teadmise kehtivuses ja kindluses. Seega polnud ta põhimõtteline skeptik, vaid metoodiline kahtleja. Kahtlus oli talle vahendiks või mõtlemise instrumendiks, etselgitada mis on tõde. Descartes ise kasutas põhiliselt väljendit ma mõtlen, järelikult
eesmärkide saavutamiseks. S.t, et religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. Nt. religioon kui vahend suhtlemisvõimaluste loomisel, staatuse saavutamisel, meelelahutuseks jne. Usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Hiljem arendati sisemise/välimise orientatsiooni konseptsiooni edasi- lisati küsiv ehk otsiv usuline orientatsioon- see väljendub avatud ja ausas kahtlemises ning tõe otsimises. Otsija, keda vahel on nim. ka küsijaks, lähtub veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu. Otsija tunnetab kahtlemist positiivsemana kui selgepiiriliste vastuste omamist. Seejuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele. 8) Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Üldistades kogutud andmeid, jõudis Girgensohn usulise kogemuse struktuuri kirjeldamiseni. Tema hinnangul on usulise kogemuse esmasteks komponentideks
annaabi.ee 
