Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus Happesademed - normaalsest madalama pH tasemega sademed Põhjustatud mitmesuguse päritoluga õhureostusest Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga H2SO3,H2SO4,HNO2,HNO3 Põhjused Heitgaasid: tööstus transport söe-ja naftasaaduste põletamine vulkaanid välk kahjutuled Tagajärjed mulla hapestumine okaspuude kahjustumine veekogude hapestumine kalavarude hävimine peatub kalade sigimine kahju ajaloolistele ehitistele metallkonstruktsioonide korrosioon Lahendused madala SO4 sisaldusega söe kasutamine tööstuses-filtrite kasutamine loodussõbralike energiaallikate kasutamine
Lämmastikoksiidid moodustuvad õhulämmastiku oksüdeerumise tõttu põlemisel või kütteaines olevast orgaanilisest lämmastikust. Saaste sisaldab mõlemat ühendit, kuid atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ksNO ja NO2 mille tähtsamad tekkekolded on liiklus ja energiatootmine. Lämmastikoksiidid tekivad süsi ja õli põletamisel elektrijaamades ja bensiini põlemisel autodes. Lämmastikoksiidide looduslikud allikad on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Välgu läheduses olev kõrge temperatuur põhjustab hapniku ja lämmastiku reageerimist tekitades lämmastikoksiidi. N2 + O2 --> NO Lämmastikoksiid reageerib kiirelt veel hapnikuga ja moodustab lämmastikdioksiidi. NO + O2 --> NO2 Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Ammoniaagi peamised allikad on
tähtsusega atmosfääri paisatud lämmastikoksiidide kogus. Los Angeles's on peamiseks happesademete allikaks just autod. Osades rahvusparkides nagu Yosemite and Sequoia on autoliikus keelatud, et limiteerida õhu saastatusest tulenevat kahju puudele ja taimedele. Lämmastikoksiidide saaste suureneb nii Euroopas üldiselt kui ka Soomes, kusjuures üle poole sellest annab liiklus. Looduslikud allikad Lämmastikoksiidide looduslikud allikad on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Välgu läheduses olev kõrge temperatuur põhjustab hapniku ja lämmastiku reageerimist tekitades lämmastikoksiidi.Lämmastikoksiid reageerib kiirelt veel hapnikuga ja moodustab lämmastikdioksiidi. Kogu maailmas moodustub lämmastikoksiide looduslikul teel sama suures koguses kui antropogeenselt, kuid jällegi domineerib tööstuspiirkondades inimtegevusest lähtuv, mis suurendab üldist kontsentratsioonide taset. Ammoniaagisaaste
Ehk happeline sadestumine märkimisväärsem osa hapestumist tingivaid aineid sadeneb just kuivades ilmastikutingimustes Vääveldioksiid (tekib peamiselt energeetika- ja muus tööstuses) hapendub väävelhappeks, lämmastikdioksiid lämmastikhappeks. Väävel vabaneb õhku ka looduslikest allikatest: mullast ja mereveest, vulkaanide tegevusest; lämmastikoksiidide tekkekolleteks on liiklus ja energiatootmine. Looduslike lämmastikoksiidide allikateks on välk, muld ja kahjutuled Maa ilma osoonita... Mis juhtuks, kui osoonikiht üldse ära kaoks - kas me saaksime Maal elada ja mis juhtuks meie elusloodusega. Kuna osoonikiht püüab kinni 99% maale langevast ultraveolettkiirgusest, siis meie elusloodus häviks, sest tal ei oleks enam kaitsekilpi. Inimesed loomulikult arvaravasti leiaksid mooduse, kuidas ellu jääda - kasutusele tuleksid erinevad kaitseriietused, Maa oleks täis igasuguseid
SO2 tekib peamiselt energeetikatööstuses. ... vabaneb ka vulkaanidest, mullast ja veest. Peamiselt tekkis väävlisaastet kivisöe põletamisel. Väävlisaaste alaneb alates 1980. aastast Euroopas oluliselt, sest kasutatakse väiksema väävlisisaldusega kütuseid. Lämmastikuühendid: Tähtsaimad tekkekolded on liiklus ja energiatööstus. Atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ks. Looduslikud allikad on välk, muld ja kahjutuled. Ammoniaak vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Väävli ja lämmastiku depostsioon: Hapestavad ühendid eralduvad õhust kas märg- või kuivdepositsoonil. Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha koos sademetega. Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Olukord Eestis:
Ehk happeline sadestumine märkimisväärsem osa hapestumist tingivaid aineid sadeneb just kuivades ilmastikutingimustes Vääveldioksiid (tekib peamiselt energeetika- ja muus tööstuses) hapendub väävelhappeks, lämmastikdioksiid lämmastikhappeks. Väävel vabaneb õhku ka looduslikest allikatest: mullast ja mereveest, vulkaanide tegevusest; lämmastikoksiidide tekkekolleteks on liiklus ja energiatootmine. Looduslike lämmastikoksiidide allikateks on välk, muld ja kahjutuled PH tähendus tavaelus Happesuse näitaja pH tähendusest: 6 Kui pH on 1 4,5, siis on uuritav aine väga happelise reaktsiooniga Kui pH on 4,6 5,5, siis on uuritav aine mõõdukalt happelise reaktsiooniga Kui pH on 5,6 6,5, siis on uuritav aine nõrgalt happelise reaktsiooniga Kui pH on 6,6 - 7,2, siis on uuritav aine neutraalse reaktsiooniga
väävlisaaste ja inimtekkeline väävlisaaste on enamvähem samas suurusjärgus. Tööstuspiirkondades domineerib muidugi inimtekkeline saaste. Hapestumise seisukohalt olulisemad lämmastikühendid on NO ja NO2, mille tähtsamad kolded on liiklus ja energiatootmine (kütteaines olev orgaaniline lämmastik) ja põlemisel õhulämmastiku oksüdeerumise tagajärjel (temperatuur peab küllalt kõrge olema). Lämmastikuoksiidide looduslikuks allikaks on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Kogu maailmas moodustub lämmastikoksiide samas koguses kui antropogeenset lämmastikku. Kuid jällegi domineerivad tööstuspiirkondades inimtekkelised lämmastikuühendid. Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumist. Ammoniaagi peamised allikad on loomasõnnik, kunstväetised, prügilad, kust NH3kergesti lendub. 1.2 Happelise depositsiooni mõjud Tihti on happelise depositsiooni mõjusid raske märgata. Seda segab
annaabi.ee 
