Üldosa test Üliõpilase nimi Rühm OP-1 Kuupäev 08.02.17 1. Haige on nakatunud leetritesse, kuid ühtki haiguse sümptomit veel ei ole, see on haiguse peiteperiood ehk inkubatsiooni periood (2). 2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude e. prodromaalperiood. (1)
elektromagnetväli, mis on tingitud elusorganismi biokeemilistest protsessidest. Näiteks süda tekitab 10 -11 Hz magnetvälja. Põhiliselt see elektro-magnetväli on kõikide organite töö puhul madalsageduslik, nagu Maa geopaatiline kiirguski. Kui inimene läheb geopaatilise välja mõjupiirkonda, siis võib tekkida resonants, mis häirib organismi biokeemilisi reaktsioone. See tekitab organismis funktsionaalseid häireid, mis pikaajalisel mõjumisel muutuvad organismi orgaanilisteks kahjustusteks. 3 Kasutatud kirjandus 1. L.Landau, A.Kitaigordodski ,,Füüsika kõigile" 1965 2. Indrek Peil ,,Füüsika X klassile I osa" 3. http://www.scienceclarified.com/everyday/Real-Life-Physics-Vol-2/Resonance.html 4. http://arvisoolind.pri.ee/fyysika/10_klass/Sundvonkumine_resonants.xml 5. http://193.40.116.9/valdur/mehaanika.html 6. http://www.energo
Äravoolud nafta töötlemisel ja muud tehase jäätmed on kõrvale heitnud tonne mürgiseid jäätmeid ligidal asuvatesse vetesse. Gaasi-ja naftatorud on peatanud paljusid ojasid ja järvi, üleujutanud karjamaid ja kasvandusi. Peale selle, terved lahed ja laguunid piki rannikuid on solgitud lekkinud naftast ja tööstuslikest jäätmetest. Keskkonna kahjustused, mis on põhjustatud nafta tootmisel võivad ka otseselt mõjutada selles piirkonnas elavaid inimesi. Kahjustusteks on näiteks vee reostus ja muldade saastumine. Inimesed on mõjutatud keskkonna hävitustööst, sest see kahjustab taimestikku, kariloomasid ja inimeste tervist. Paljude nafta õnnetuste tõttu ja suurte naftalekete tõttu, mis on juhtunud viimastel aastatel on hakanud maailm aru saama tagajärgedest, mis on tekkinud majanduslikust sõltuvusest nafta järele. Ometi, isegi praeguste tingimuste juures, ei saa me palju teha. Tehased ei saa täielikult
ülejäsemete tööga seotud vaevused, mis moodustavad lausa 45% Euroopa kutsehaigustest. Sümptomid võivad ilmneda pikema aja jooksul. Nendeks võib olla valu, ebamugavustunne, kangestus, surin, turse, nahavärvuse muutus, liikumisvõime ja haardetugevuse vähenemine. Kaela ja ülajäsemete tööga seotud vaevusi võidakse nimetada nikastusteks, ülekoormusvigastusteks või kumulatiivseteks traumaatilisteks kahjustusteks. Konkreetsete näidetena võib tuua randmekanali sündroomi, kõõlusepõletiku ja Raynaudi' sündroomi (valgesõrmsuse). 5 TÖÖKORRALDUS Raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevaid riske ja ohte on võimalik vähendada või ära hoida kasutades vastavaid meetmeid ja vastavat tehnikat. Eesti töökaitse seaduses on ära määratud tingimused raskuste käsitsi teisaldamiseks, et vähendada võimalikke ohte ja riske
Sportlastel tekitab kõrgtasemel treening teatavat riski vigastustele ja kahjustustele. Samal ajal on muutused, mis suurendavad üldadaptatsiooni mehhanismi võimalusi, kõige suuremad just sportlastel. Seetõttu peaks tulemuseks olema üldine tervise tugevdamine. Seda aga võivad takistada vigastused, kahjustused ja ülepingutuse nähud. Kui inimesed treenivad tervise tugevdamise eesmärgil, on samuti olemas väike risk tervise kahjustusteks, kuid see on mitu suurusjärku madalam kui tervisekahjustuste risk istuva eluviisiga inimestel tingituna liikumisvaegusest. 5 TOIT Toitained on organismi elutegevuseks ja arenemiseks vajalikud ained. Kuna organism ei ole võimeline neid aineid omal käel tootma, peame neid omastama toidu kaudu sellest ka nimi - toitained. Meile vajalikud toitained on jagatud erinevatesse gruppidesse: energiat andvad toitained (süsivesikud, rasvad ja valgud) ning vitamiinid ja mineraalid,
esmajoones seotud tööülesannete ja töökeskkonnaga. Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevuste sümptomid võivad ilmneda pika aja jooksul ja nendeks võivad olla valu, ebamugavustunne, kangestus või kihelus. Lisaks võib esineda liigeste tursumist, liikumisvõime ja haardetugevuse vähenemist, käelaba või sõrmede nahavärvi muutusi. Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevusi nimetatakse mõnikord nikastusteks, ülekoormusvigastusteks või kumulatiivseteks traumaatilisteks kahjustusteks. Konkreetsed näited on randmekanali sündroom, kõõlusepõletik ja Raynaud' sündroom (valgesõrmsus). luu- ja lihaskonna vaevused- Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused on tööst või vahetu töökeskkonna mõjust tingitud või nende tõttu halvenevad lihaste, liigeste, kõõluste, sidemete, närvide, luude ja kohaliku vereringe häired. Enamik tööga seotud luu-lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad suure või väikese intensiivsusega koormuse
Sõltuvalt paberi sordist võib paberi koostis suures ulatuses varieeruda. Paberi põhikomponendiks on tselluloos. Paberi omadusi mõjutab temperatuur märgatavalt vaid õhu kõrge suhtelise niiskuse korral. Niiskuse suurenedes paber porsub. Temperatuuril üle 250 C algab tselluloosi intensiivne lagunemine. Paberi kuivamise tulemusena muutub tselluloos hapraks, murduvaks, pulberjaks. Valguse toimel muutub paber hapraks, kollaseks, värvid pleekuvad. Keemilisteks kahjustusteks on hüdrolüüs ja oksüdatsioon. Mehaanilistest kahjustustest võivad tekkida rebendid, puuduvad osad, hiirekõrvalised lehenurgad, sälgulised servad, murdekohad, lõhed, üldine kulumine. Metall-lisandid kipuvad korrodeeruma. Biokahjustajd on mikroseened, putukad, närilised. Onejktide säilitamiseks sobib temperatuur 2-18 C ja õhuniiskus 30-50%. Valgus peaks olema minimaalne. Objekte ei tohi hoida niisketes nuurmides, küttellikate läheduses.Hoiuruumides ei ole
siduvusvõime on väga kõrge [muidu ei saaks lakuunist kätte], pärast sündi, üleminekul kopsuhingamisel pole nii võimast hapnikusiduvust vaja: a) osa hemoglobiini teiseneb b) osa hemoglobiini laguneb-> tekib bilirubiin->kollakas pigment, mis on mingist kogusest neurotoksiline. Kõik lapsed lähvad peale sündi kollakaks- füsioloogiline kollasus; osad lähevad tuntavalt kollaseks- mõõdetakse veres taset, kui see tase ajas tõuseb, risk närvisüsteemi kahjustusteks. Vastsündinu viiakse patoloogia osakonda, kuvöösi, sinine valgus [soodustab nahas bilirubiini lagunemist], vooliku kaudu glükoosi-magneesiumi segu suhu. Kui tase ei alane vaid tõuseb, siis verevahetus), glükoosi saab, uureat annab; Läbi platsenta lähevad ema antikehad- kaasasündinud immuunsus, mis püsib mõned kuud eeldusel et laps ei saa rinnapiima, kui ta saab rinnapiima, siis omandatud immuunsus püsib oluliselt kauem.
annaabi.ee 
