Veel enam kassid ei vaja süsivesikuid ja neil puudub süljes neid lõhustav ensüüm amülaas. Kuidas siis leidsid inimesed ja kassid teineteist? Suure tõenäosusega on selle põhjuseks koduhiir (Mus musculus domesticus). Koduhiir on pärit praeguse India piirkonnast. Nende arvukus suurenes kordades koos põllumajanduse arenemisega. Pole kahtlust, et need hiired meelitasid ka kasse inimasulate lähedusse, kus kahjuritena elavad hiired olid väikestele kiskjatele kerge saak. Ajapikku harjusid kassid oma inimestest naabritega. Edukamateks osutusid usaldavamad ja taltsamad isendid. Ka inimesed märkasid, et kassid aitavad säilitada nende toitu, millest tulenevalt suhtusid nad oma uutesse naabritesse sõbralikult. Oletada võib ka, et mõned kassid, kes olid teistest võluvamad (suured silmad, lame nägu, kõrge laup) leidsid inimeste juures veel soojemat vastuvõttu. Just sellised kassipojad võisid
2. Kiduuss (lk83) ise teda ei näe aga näeb moodustusi juurtel. Külvikord. Kui on siis aastaid ei tohi seal enam midagi kasvatada. Kasvatada kindlaid sorte, mis on kiduussi kindlad. Taim kiratseb, saaki praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd
Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda, et vältida haiguse edasist levikut. 1.2 Putukkahjurid Kahjuritena on putukad metsanduses ühed olulisemad. Metsa kahjustavate putukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas. 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid
mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne produktsiooni saamine ja kvaliteet ei oma niivõrd c) Plusspuude hindamine ja nende pärilike rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik suurt tähtsust. omaduste selgitamine. Et plusspuud valitakse fenotüübi (välimuse) järgi, siis võivad puu Kuusk mädanik kahjustab juuri ja levib ka tüves Kahjuritena on putukad ühed olulisemad. Metsa omadused olla tingitud suuremal või vähemal (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus kahjustavate putukate hulka kuuluvad määral soodsatest keskkonnatingimustest. tüves 30 cm aastas. Seetõttu rikub juurepess erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad
Männi-koorepõletik (Peridermium pini). Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. 11.2 Putukkahjurid Kahjuritena on putukad ühed olulisemad. Metsa kahjustavate putukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas. 46 2
niiskusele ja selle iseloomule. Alustaimestik on üheks olulisemaks komponendiks metsakasvukohatüüpide määramisel. Loomade mõju metsale Loomastiku mõju metsade kasvule ja arengule võib olla nii positiivne kui negatiivne. Ühelt poolt soodustavad nad puude tolmlemist, seemnete ja viljade levikut, kiirendavad orgaanilise aine mineraliseerumist ja aineringet. Teisalt aga võivad nad põhjustada ka väga olulisi metsakaitselisi probleeme. Kahjuritena on putukad ühed olulisimad. Metsa kahjurputukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on need, mis kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid, need kes asustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas. 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid (eelnevalt seenhaigustest või
annaabi.ee 
