Elu jooksul muneb emane kärbes kuni 2000 muna. Arengutsükkel 1. Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. 2. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. 3. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Munast täiskasvanud isendini arenemine võtab umbes ühe nädala. Kasulikkus Lagundab jäänuseid. On osa toiduahelast. Kahjulikkus Kärbest peetakse suureks kahjuriks. Kärbes levitab palju haigusi tekitavaid baktereid. Üks kärbes võib oma kehal edasi kanda kuni kuus miljonit bakterit , soolestikus aga neli korda rohkem mikroorganisme, mis on niisuguste haiguste nagu tüüfus või tuberkuloos, tekitajaks.
Suur kapsaliblikas (Pieris brassicae), kes alustab lendamist juba maikuust, on kapsakahjur, tema röövikud söövad kapsalehed mõnikord rodudeni ära. Röövikutel on lisaks kuuele rindmikujalale tagakehal kuni viis paari ebajalgu. Sageli on röövikud hoiatuseks eredalt värvunud või kaitsevad neid ogad ja karvad. Ühe suve jooksul kasvab üles kaks pesakonda. Väike kapsaliblikas (Pieris rapae) on levinud Euroopast Ameerikasse (muutus seal kahjuriks), Austraaliasse jm. Eestis on tavalisim naeriliblikas (Pieris napi). Naeriliblikas Pieris napi tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas Pieris rapae tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm Suur-kapsaliblikas Pieris brassicae
Maiuspala: Täistuubitud kapp on iga koi unistus. Et neid elajaid eemal hoida, tuuluta kapi sisu regulaarselt. PROBLEEMID INIMESELE Koid on kodudes üsna tavaliseks probleemiks. Kuigi nad ei kujuta ohtu tervisele, on nad siiski kodumajapidamises kahjuriks tõsise kahju tõttu, mida nende vastsed põhjustavad riietele, kangastele, karusnahale, nahale ja vaipadele. Sageli on esimeseks märgiks koidest kangakahjustused, kuid tavaliselt ka: - Täiskasvanud koid (sageli pigem roomavad kui lendavad); - Tõugu moodi vastsed (koiröövikud); - Siidised torud või kastid, kus koivastsed elavad; - Nukud (siidikookonid), milles vastsed arenevad koideks.
Poegade arv: 1, harva 2. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Elavad puude otsas ja maapinnal. Toitumine: Puukoor, okkad, lehed, pungad, seemned. Eluea pikkus: Kuni 17 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Okaslaste (Erethizontidae) sugukonda kuulub 11 liiki, näiteks kuandu (Coendou prehensilis) ja mägiokaslane (Echinoprocta rufescens). ESINEMINE Põhja-Ameerika metsades alates Alaska idaosast ja Newfoundlandist põhja pool kuni Tennessee ja Mehhiko põhjaosani. KAITSE Ursonit peetakse sageli kahjuriks, kuna ta toitub puukoorest, mille eemaldamise tagajärjel puud surevad. Mõningates piirkondades püüavad inimesed tema arvukust piirata. Kas tead, et... *Erandjuhtudel võib urson kaaluda kuni 18 kg ehk keskmise isendi kaalust peaaegu kolm korda enam. *Urson on hea ujuja. Okkad aitavad tal vee peal püsida. *Täiskasvanus ursonil on kuni 30 000 okast. *Mõnikord võib jääda mulja, et urson kisub endal ise okkaid välja. Nii see aga ei ole.
Hiirepojad on sündides paljad ja väga abitud ning kaaluvad alla 1 g. Nende silmad lähevad lahti 12...15 elupäeval ning selleks ajaks on nad juba ka karvadega kaetud. Poegi toidetakse piimaga umbes 18 päeva ning noored saavad suguküpseks vähem kui 2 kuu vanuselt. Koduhiire elu on täis ohte: inimese seatud lõksud ja kassid. Sellepärast on ka hiirte eluiga lühike - tihti on see vaid 3 kuud, igal juhul mitte üle 2 aasta. Inimene peab koduhiirt peamiselt vaid kahjuriks, kes reostab ja hävitab toidu- ja muid varusid ning levitab mitmeid haigusi. Vaaraosipelgas on ainult 2-2,5 mm pikkune ja väga sale - suurim läbimõõt vaevalt 0,5 mm. Seetõttu saavad nad pugeda väga kitsastesse pragudesse ja avadesse, mingi ruumi sulgemine nende eest on praktiliselt võimatu. Värvuselt on nad määrdunud-kollased. Emased on isastest 2 korda suuremad ja ka tumedamad, pruunikad..
süüa. Söögiks tarbitakse eelkõige termiliselt töödeldud (keedukartul, ahjukartul, friikartul jm) mugulaid. Toiteväärtuse ja biokeemilise koostise tabelis on andmed kooritud ja soolata keedetud kartulite kohta. Koorega keedetud kartulite C-vitamiini sisaldus peaaegu kaks korda kõrgem. 2.5 Haigused ja kahjurputukad Kasvuperioodil kahjustavad kartulit paljud bakter-, seen- ja viirushaigused, samuti on levinud kahjuriks kartulimardikas (ehk koloraado mardikas), keda registreeriti Eestis esmakordselt 1965. aastal. 8 KOKKUVÕTE Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu sortide viljad on pirinikujulised, liiv- pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Pirnipuu perekonda kuulub veidi üle 20 liigi. Inimesed on pirne söönud juba tuhandeid aastaid
Tallinn: Valgus 3. Kaasik, M. (2007) Kurje putukaid on tänavu palju. [WWW-materjal] http://www.lounaleht.ee/index.php?l=224&n=2122&p=1 (vaadatud: 01. 04. 2009) 4. Radcliff, E., Ragsdale, D. Colorado Potato Beetle [WWW-materjal] http://www.vegedge.umn.edu/vegpest/cpb.htm (vaadatud: 01.04. 2009) 5. Kartulimardikas [WWW-materjal] http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9082 (vaadatud 02.04.2009) 6. Tartlan, L. Kartulimardikas on osutunud tülikaks kahjuriks [WWW-materjal] http://www.aiandus.ee/loe.php?id=3370 (vaadatud 03.04.2009) 7. Tartlan, L. Kartulimardika kahjustusi vähendab hoolikas tõrje [WWW-materjal] http://www.maaleht.ee/2008/07/21/maamajandus/1074-kartulimardika-kahjustusi-vahendab- hoolikas-torje (vaadatud 04.04.2009) 12
märkimisväärselt kahju. Inimese põhjustatud metsakahjustused Inimene võib metsa kahjustada kas otseselt või kaudselt mitmesugusel viisil, alates puude otsesest vigastamisest, nende kasvutingimuste halvendamisest, kahjurite ja haiguste leviku soodustamisest kuni keskkonna saastamise ja kliima mõjustamiseni välja. Eriti tänapäeval on inimese mõju loodusele märgatavalt suurenenud. Paljud metsateadlased peavad inimest ainukeseks tõeliseks kahjuriks metsas! Metsade vale majandamine Valede majandamisvõtete tõttu võib inimene luua metsas olukorra, kus väheneb puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele (nii abiootilistele teguritele kui kahjuritele ja haigustele), või soodustada otseselt kahjurite ja haiguste levikut. Kõik algab kasvukohale sobiva puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Näiteks raielankide ruumilisest ja
Tõlkimisraskused ,,Metamorfoosi" tuntud avalause kõlab järgmisena: As Gregor Samsa awoke one morning from uneasy dreams he found himself transformed in his bed into a gigantic vermin. Als Gregor Samsa eines Morgens aus unruhigen Träumen erwachte, fand er sich in seinem Bett zu einem ungeheueren Ungeziefer verwandelt. Kui Gregor Samsa ärkas ühel hommikul rahututest unenägudest, leidis ta end voodis muundunud hiiglaslikuks kahjuriks. Franz Kafkale on omane tuua järsult ootamatuid püante hetkeid enne lauselõppe. See on saavutatud kindlate saksakeelsete lausete konstruktsiooniga, mis nõuavad verbide paigutamist lause lõppu. Sellised mehhanisme on võimatu inglise keeles jäljendada, mis tõttu jääb mõtte edaskandmine tõlkija ülesandeks. Inglise keelde tõlkijad kirjutavad sõna Ungeziefer "putukana", kuid see pole päris täpne vaste. Ungeziefer tähendab kesk-saksa keele otsetõlkes "räpast looma,
(Seega saadakse kas kõrgema alkoholisisialdusega või siis vastavalt väiksema kalorisisaldusega lahjem õlu.) 5. Taimekahjurite suhtes resistentsete kultuurtaimede saamine milliste kahjurite vastu, milline põhimõte. Kirjeldage vähemalt ühte konkreetset liiki tema genoomis tehtud muudatuste kaudu. Kirjeldage sama liigi kahjuriresistentsuse mehhanismi. Kõige levinumaks maisi (ka hirsi ja erinevate umbrohuliikide) kahjuriks on varreleedik (Ostrinia nubilalis), kes tungib kohe pärast koorumist taimelehtede tagaküljel olevatesse leherootsudesse, maisil aga tõlvikutesse. See on üks suuremaid maisikasvatajate vaenlasi. Kahjurite, eelkõige varreleediku, suhtes resistentseid taimi saadakse kahjureid hävitavat toksiini kodeeriva geeni sisseviimisel taime DNA-sse. Näiteks viiakse taime genoomi Bt toksiin, mida kodeeriv geen pärineb bakterist Bacillus thuringensis. Seega toodab taim ise insektitsiidi ning
kasvud, mis hiljem siledamaks muutuvad. Tumerohelised, 3-8 sentimeetrised, alt hallikad lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt ja on saagja või kahelisaagja servaga. Puu võra on noorelt kooniline hiljem laiuv. Taim on külmakindel. 2.6.2. Hooldus Pihlakas ei vaja pügamist, ega ka muud hooldust. Kahjurite ja haiguste vastu on harilik pihlakas üsna immuunne. Väga vähe putukaid sööb pihlaka lehti ja seetõttu on ta kaitstud paljude haigustekitajate eest. Suurimaks kahjuriks on hirv, kes eelistab pihlaka lehti teistele puudele. 3. OKASPUUD 3.1. Thuja Elupuu 3.1.1. Kirjeldus Elupuu (joonis 4), ladina keeles Thuja, on puittaimede perekond küpressiliste sugukonnast. Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna (Vikipedia 2013). Elupuu taimeperekonda kuulub 5 liiki, millest 2 on levinud Põhja-Ameerikas, ülejäänud Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Oma kodumaal kasvavad elupuud 10 60 m kõrgusteks puudeks
annaabi.ee 
