püstkoja sarnane suvek öök , laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XI X sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esi mesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu k ättesaadavad vaid jõukatele talupoe gadele. Vaese m rahvas elas veel kaua pi medas suitsutares. Majas olid kahhelahi, akendel olid hee geldatud kardinad, pika pendliga seinakell, vändaga kohviveski ja roosidega serviisid, e e sti aegsed toolid ja nelja sahtliga ku m mutid. Tänapäeval leiab selliseid asju vaid muuseu mides. Ka tol ajal olid muuseu mid ole mas. Pea miselt oli seal palju loo mi ja väike osa asjadest on muuseu mis väljas. Ülejäänud asjad on hoidlates. KOHUSTUSED
magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XIX sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kättesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veel kaua pimedas suitsutares. Majas olid kahhelahi, akendel olid heegeldatud kardinad, pika pendliga seinakell, vändaga kohviveski ja roosidega serviisid, eesti aegsed toolid ja nelja sahtliga kummutid. Tänapäeval leiab selliseid asju vaid muuseumides. Ka tol ajal olid muuseumid olemas. Peamiselt oli seal palju loomi ja väike osa asjadest on muuseumis väljas. Ülejäänud asjad on hoidlates. TALUPOJA TOIDULAUD Lauanõud olid taludes enamasti puust ja savist. Laua keskel asuvast suurest kausist võttis igaüks kordamööda lusikaga toitu
Valmis kahhel lihvitakse, krunditakse värnitsaga, värvitakse teistega lähedast tooni ja selle kuivades lakitakse. 5.1.2 [H3] Vanadest pottidest uus tore ahi Kahhelahju tegemine vanadest pottidest nõuab tähelepanelikku, oskuslikku ja kannatlikku meistrit. Kuid lõpus saab osaks mitme põlvkonna tänu. 5 5.1.3 [H3] Lammutamine Vanad ahjupotid sobivad hästi uue ahju ladumiseks. Oma elutöö teinud kahhelahi, mille lõõrid on umbes või tulekolle liigselt pragunenud, tuleb lammutada ettevaatlikult. Parima tulemuse saab siis, kui lammutajaks on sama pottsepp, kes selle ahju ka hiljem uuesti üles ehitab, olgu samas või hoopis uues kohas. Enne lammutamist on mõistlik ahi igast küljest üles pildistada, üle mõõta ja kivid nummerdada maalriteibist siltide abil vasakult paremale. Nummerdusviis märgitakse paberile üles, selguse mõttes oleks hea kahhelhaaval nummerdatud ahi enne
aasta pikkusi ponnistusi 1868. aastal. Sellele järgnenud kahe aasta jooksul ehitati raudtee reaalselt ka valmis.22 33 Palmse mõisa peahoone interjöör, 32 Palmse mõisa 34 Palmse mõisa palmimaja. Foto: kahhelahi. Foto: supelmaja. Foto: Ivo Triin Olvet 2005 Anne kaldam 2014 Kruusamägi 2007 21 (Muinsuskaitseamet) (Praust) 22 (Praust) 15 Klassitsism Kuressaare Laurentiuse kirik Kuressaare Laurentiuse kirik asub Saaremaal Kuressaares, aadressil Tallinna 11. Funktsioonilt on hoone olnud eluaeg kirik. Tänapäeval tegutseb seal Eesti Evangeelse Luterliku
Pidulikem on II korruse parempoolses tiivas risti hoonega paiknev varaklassitsistliku kujundusega raesaal. Katkematult kulgeva lambrii kohal on seinapind jaotatud halli kunstmarmoriga tahveldisteks malahhiitrohelisel foonil. Tahveldiste ülaosas on stukist ripprätikud, lambriil ja supraportidel loorberi- ja roosivanikud. Ümarservadega lael pilt 15 domineerivad risetimotiivid. Kogu stukkdektoor, mis kohati on kaunis rohmakas, pärineva alteri stukitöökojast. Urniga ampiirstiilis valge kahhelahi ehitati 1835. 1974 sai hoone uue kivikatuse ning remontiti tprn. 1979 restaureeriti peauks ning 1980 taastati raesaali polükroomia. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) lk 45-46 Historitsism Tallinna Kaarli kirik Neoromaani stiilis kaarli kiriku ehitamist alustati 1862.aastal ja kuigi kirik õnnistati sisse juba 1870.aastal lõpetati kaksiktornide ehitus alles 1882. Kiriku projekteeris peterburi baltisakslasest
22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 99 Alttoa, K., (2007) Tartu Raekoda, Tartu; Paar läänekülgedel. Koormatega sisse-välja sõidu hõlbustamiseks ehitati osa vaheseinu viltu. 19. sajandi teisel poolel müüriti väravad kinni ning vabanenud ruumid anti vahtkonna käsutusse tänu uue vaekoja valmimisele. 20. sajandi alguses rajati hoone paremasse tiiba apteek. Urniga ampiirstiilis valge vaasiga kahhelahi ehitati 1835. aastal. Vasaku tiiva esimesel korrusel ja keldris asus Tartu linna Pank. 1931. aastal võeti esimese korruse pangaruumides maha vaheseinad, mis asendati arkaadidega ning ehitati kinni apteegi ja teiste ruumide ühendused. Suuremad 20. sajandi remonditööd tehti 1974. aastal, kui hoonele pandi uus kivikatus ning remonditi torn, 1979. aastal restaureeriti peauks ning 1980. aastal taastati raesaali polükroomia. 1984
sajandi algul elati veel tares, mis toimis ühtlasi ka köögina. Enamik Ungari maamajadest olid 19. sajandil ühekorruselised ehitised, kus ruumid ehitati üksteise kõrvale. Majad olid nii seest kui väljast valgeks lubjatud. Sageli ehitati maja ette võlvitud tugipostidega verandad (tornác). Majad olid otsaseinaga tänava poole, sissekäik ühe külje peal. Majja sisenemisel oli esimene ruum eeskoda, mille tagaosas oli köök. Elutuba oli tänava pool, toas oli mesipuusarnane savi- või kahhelahi; teisel pool asus sahver. Kõikide ruumide 42 uksed avanesid eeskotta. 19. sajandi lõpul ehitasid jõukamad talupojad täiendava ,,puhta toa" (tiszta szoba), mida kasutati ainult pidupäevadel ja mis tegelikult oli pere jõukusesümbol. Selles ei tehtud ühtegi tööd, keegi isegi ei maganud seal kunagi. See ruum järgis arhailist sisustust, kus laud koos kahe pika pingiga on asetatud ahju vastas olevasse nurka
annaabi.ee 
