“ *** „Tas on õndsus, õigustus ja vanne tõeluse ja ulma ühtelöök, tähistaeva hinge ülekanne, elamuste pillav pidusöök.“ („Asüül“) Luulele sünonüümsed sõnad unistus, igatsus, ulm ja lumm märgivad samuti ahvatlusi, mida on kerge tajuda luuletustes „Sentense kahesusest (Nefas)“. Samas märksõnad luule ja ulm tähistavad Alliksaarel tõrjumatut tunnetushuvi, mida sümboliseerivad kustutamatu janu kujutelmad. (Muru, 1987) *** „Kuid tõelusena haarad endapette ja ruttu neelad õnne mõrkja sette ja hetkeks sulle kuulubki oaas.“ („Janud“ 6)
Mälu. Organismid suudavad meenutada asju ka siis, kui need pole otseselt nähtavad, kuuldavad või haardeulatuses. Protsesse, millega mingeid sündmusi või olukordi salvestatakse, säilitatakse ja taastatakse, nimetatakse mälupotsessideks. Mõtlemine. Keel. Tunded. Tegevuse juhtimine. 1.4. Keha ja vaim Seni pakutud lahendused kahe ja vaimu omavahelise seose probleemile jagunevad kahte rühma: Üks seletuse rühm kõneleb keha ja vaimu kahesusest ehk dualismist. Selle vaate kohaselt erineb ,,mõtlev asi" e. inimese mõistus/teadvus, täielikult füüsiliste asjade/kehade maailmast. (sõnastas Rene Descartes) Teine seletuste rühm läheneb keha ja vaimu ühtsusest. Selle vaate kohaselt on teadvus piisavalt keerulise närvisüsteemi omadus, mis tekib eluslooduse teatud arenguastmel. Seda nimetatakse füüsiliseks monismiks ja selle kohaselt pole peale füüsikaliste,
tekstikorpuse kujul. b)tegelaste aeg 3) teksti vaatepunkt, kelle vaatepunktist on sündmused antud. (Tõene v väär, täielik v osaline, kõik tegelased pole võrdselt informeeritud, vaatepunktid võivad liikuda, muutuda.) 1. moodus. Kirj teose maailm on osalt verbaalne, osalt mitteverbaalne. Tegelaskõne .- sõnaline, kirjeldused, sündmused jm mittekõneline. see on enam seotud tekstivälisega. Todorov kasutab proosatesti kahesusest kõneldes Platoni sõnu: mimesis – kõne kujutamine, autor imiteerib kellegi kõnet. diegesis – mittekõne kujutamine, mittesõnaliste nähtuste tähistamine sõnadega. Moodus on täpsuse aste, millega tekst väljendab/esitab referenti. (Kõne on vist ainus valdkond, mida proosatekst saab edastada täpselt – otsest stiili kasutades.) 2. ajaline organiseeritus Organiseerituse kord, kulgemine. Jutustamise kord ei saa olla täiesti paralleelne jut. sündmusele. Enamikul juhtudel on
3 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.1 Inimeste kogemused ajusurmas 3.1.1 Sissejuhatus Läbi ajaloo on paljud mõtlejad arutanud selle üle, et kuidas on seotud omavahel keha ja vaim. Paljud nendest mõtlejatest on seda mõistatust pidanud ka maailma võtmeküsimuseks, mida ei ole võimalik kunagi lahendada. Kuid seda on siiski püütud teha ja need pakutud lahendused jagunevad kahte suurde liiki. Näiteks üks neist liikidest käsitleb keha ja vaimu kahesusest ehk dualismist. Prantsuse filosoof René Descartes arvas, et füüsiliste kehade maailm ja inimese teadvus erinevad üksteisest täielikult. Näiteks füüsilised kehad hõlmavad alati mingisuguse ulatuse ruumis nad võtavad ruumi, neil on mõõtmed. Neil on kindlad asukohad ruumis ja neid on võimalik jaotada osadeks. Kuid tema arvates ei hõlma inimese mõte ruumilist ulatust ja see ei koosne osadest. Mõttel ei ole oma asukohta ruumis
3 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.1 Inimeste kogemused ajusurmas 3.1.1 Sissejuhatus Läbi ajaloo on paljud mõtlejad arutanud selle üle, et kuidas on seotud omavahel keha ja vaim. Paljud nendest mõtlejatest on seda mõistatust pidanud ka maailma võtmeküsimuseks, mida ei ole võimalik kunagi lahendada. Kuid seda on siiski püütud teha ja need pakutud lahendused jagunevad kahte suurde liiki. Näiteks üks neist liikidest käsitleb keha ja vaimu kahesusest ehk dualismist. Prantsuse filosoof René Descartes arvas, et füüsiliste kehade maailm ja inimese teadvus erinevad üksteisest täielikult. Näiteks füüsilised kehad hõlmavad alati mingisuguse ulatuse ruumis nad võtavad ruumi, neil on mõõtmed. Neil on kindlad asukohad ruumis ja neid on võimalik jaotada osadeks. Kuid tema arvates ei hõlma inimese mõte ruumilist ulatust ja see ei koosne osadest. Mõttel ei ole oma asukohta ruumis
lähemalt vaatama. 3.1 Inimeste kogemused ajusurmas 3.1.1 Sissejuhatus Läbi ajaloo on paljud mõtlejad arutanud selle üle, et kuidas on seotud omavahel keha ja vaim. Paljud nendest mõtlejatest on seda mõistatust pidanud ka maailma võtmeküsimuseks, mida ei ole võimalik kunagi lahendada. Kuid seda on siiski püütud teha ja need pakutud lahendused jagunevad kahte suurde liiki. Näiteks üks neist liikidest käsitleb keha ja vaimu kahesusest ehk dualismist. Prantsuse filosoof René Descartes arvas, et füüsiliste kehade maailm ja inimese teadvus erinevad üksteisest täielikult. Näiteks füüsilised kehad hõlmavad alati mingisuguse ulatuse ruumis – nad võtavad ruumi, neil on mõõtmed. Neil on kindlad asukohad ruumis ja neid on võimalik jaotada osadeks. Kuid tema arvates ei hõlma inimese mõte ruumilist ulatust ja see ei koosne osadest. Mõttel ei ole oma asukohta ruumis