Muutused: lõpukadu, sisekadu, neist muutused grammatikas: käändkondade süsteemis, mitmete tunnuste ja lõppude kadumine, vältevahelduse tekkimine, muutus eitava kõne väljendamine (alamsaksa k eeskujul), tekkis kaudne kõneviis, muutused sõnavaras: eesti keelde laenati üle 1000 sõna= 15% kirjakeele sõnatüvedest. Lõpu- ja sisekadu * kahesilbiliste ja Häälikumuutus Tulemus eesti Võrdlusvorm pikemate sõnade keeles soome keeles lõpust kadus jalg jalka täishäälik (v.a ema, Lõpukadu uus uusi kala- lüh esisilbiga) sõdur soturi * tekkisid konsonandiga
rõhust. Topelt täishäälikuga kirjutatakse siis, kui võõrsõna lõppeb helitu kaashäälikuga (marmelaad, sünagoog). Helilise kaashääliku korral esineb nii pikka, kui ka lühikes täishäälikut (mandariin, apelsin). Sellepärast tuleks sõnade kirjapilt lihtsalt meelde jätta. Kahe- või kolmesilbiliste sõnade lõppkaashäälikuga on sarnased raskused ning ka nende kirjapildid tuleks ära õppida. Osade kahesilbiliste sõnade lõppsilbi täishääliku kirjutamisel võib kasutada lühikest ja pikka varianti (kefiir ja keefir, sümptoom ja sümptom). Tuletised Tuletiste kirjutamisel tekitab enim probleeme ne liiteliste sõnade kirjutamine (modernne, standardne, kompleksne, viskoosne, prestiizne). Tuletise moodustamisel tuleks meelde jätta, et liited võivad kaas- ja täishäälikute pikkust vähendada (grimm : grimeerija, stjuuard : stjuardess).
nende kirjapilt lihtsalt selgeks õppida. Kahekorde täishäälikuga sõnad marmelaad, sünagoog, dermatiin, mandariin jt. Ühekordse täishäälikuga sõnad terminal, mahagon, formular jt. Muret tekitab ka lõppsulghääliku kirjapilt.Kahekordse sulghäälikuga on näiteks kastanjett, saslõkk ja tualett. Ühekordse sulghäälikuga kotlet, sigaret ja pankrot. Ka nende sõnade kirjapilt tuleb lihtsalt pähe õppida. Kahesilbiliste sõnade lõppsilbi kaashääliku kirjapilt oleneb rõhust. Enamasti on lubatud nii ühekordne, kui ka kahekordne täishäälik. Lubatud on nii keefir, kui ka kefiir. 1.5 Tuletised · Ne-liiteliste võõrsõnade käänamine ne - liiteliste võõrsõnade käänamisel omastavas käändes lisandub sõnatüvele liide se. Ühtegi häälikut sõnatüvets ei kaotata(kompleksse, modernse, viskoosse).
'kähe'). I-Sm: pikkade madalate vokaalide diftongistumine (ebajärjekindel Jaanis ja Karjas) (poat 'paat', ear 'äär'), j kadu tagavokaalide vahel (koo 'koju', raama 'rajama', ooma `ujuma') Hiiumaa - Palatalisatsioon puudub, umbisikulise tm oleviku tunnus puudub (kutsuda 'kutsutakse', jooda 'juuakse'), kaasaütlev kaasa-sõnaga (lapse kaasas 'lapsega'), rootsi mõjud (krenkima/kränkima 'haige olema'). I-Hm (Käina, Pühalepa): a > o (oostane 'aastane'), geminatsioon kahesilbiliste verbide lihtminevikus (tulle 'tuli', pesse 'pesi'), mitm os-s (kässe 'käsi') ja ains sisseütlevas (lattu). Lä-Hm (Emmaste, Reigi): au > ou (lout 'laut', pouk 'pauk'), svaa h ja helilise konsonandi vahel (vihim 'vihm', lehem 'lehm'). Muhu - õ, geminatsioon (tulli 'tuli', lippe 'libe'), ader-tüübis lõpukadu (nõdr 'nõder', adr 'ader'), pikkade madalate ja keskkõrgete vokaalide diftongistumine Q3-s (ial : eale `hääl :
(koo ’koju’, raama ’rajama’, ooma ‘ujuma’) Sisemine liigendus: Hiiumaa Palatalisatsioon puudub, umbisikulise tm oleviku tunnus puudub (kutsuda ’kutsutakse’, jooda ’juuakse’), kaasaütlev kaasa-sõnaga (lapse kaasas ’lapsega’), rootsi mõjud (krenkima/kränkima ’haige olema’). I-Hm (Käina, Pühalepa): a > o (oostane ’aastane’), geminatsioon kahesilbiliste verbide lihtminevikus (tulle ’tuli’, pesse ’pesi’), mitm os-s (kässe ’käsi’) ja ains sisseütlevas (lattu). Lä-Hm (Emmaste, Reigi): au > ou (lout ’laut’, pouk ’pauk’), švaa h ja helilise konsonandi vahel (vihim ’vihm’, lehem ’lehm’). Sisemine liigendus: Muhu õ, geminatsioon (tulli ’tuli’, lippe ’libe’), ader-tüübis lõpukadu (nõdr ’nõder’, adr ’ader’),
kunstlikult uusi sõnu, rikastas grammatikat ja jagas stiilinõuandeid. Püüd keele ilu poole ,,Keele kaunima kõlavuse poole" Otstarbekus ja omapärasus Väljenduse lühendamise skaala: (1) lause asemel fraas; (2) fraasi asemel liitsõna; (3) liitsõna asemel tuletis; (4) tuletise asemel tüvisõna. Nt täht, millel on saba > sabaga täht > sabatäht > komeet Grammatika mitmekesistamine: (1) Lühike i-mitmus (2) Vokaalilõpuline mitmuse osastav (sõpru, lende, lehti) (3) Kahesilbiliste sõnade lühem nn geminaatillatiiv (majja, porri, tallu) (4) Soomepärane lühike ülivõrre kõige-ülivõrde kõrvale (5) Olev kääne käändestaatuses (6) Viisiütlev kääne 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). Al 1920.aastast ülikooli juures mitmed rahvateaduste uurimise instituudid (kabinetid) ja akadeemilised, peamiselt õppejõududest ja tudengitest koosnevad teaduslikud ühingud.
abistavate võtete kasutamine ning seega suureneb õpilaste iseseisvus, õppimise teadlikkus ja õpitegevuse üldistatuse aste. Teemade kontsentriline käsitlus on väheste õppevahendite (sh. õpikute vähesuse) tõttu õpetaja jaoks küllaltki raske — vaja on täpselt ette kujutada tööd samal teemal nii eelmises kui ka järgmises klassis. Praktikas on palju juhtumeid, kus mitme aasta vältel kasutatakse raskusastmelt sama materjali ning samu töövõtteid. Negatiivsed näited on kahesilbiliste lahtiste silpidega sõnade (kabi-kapi-kappi) esitamine mitmel aastal õigekirja õpetades või kes? mis? mida teeb? tüüpi küsimuste valdav esitamine lugemistundides. Vaimse toimingu omandamise etapid: Tutvumine toimingu sooritamise tingimustega (orientiiridega): mida ja kuidas teha, mis järjekorras operatsioonid sooritada, missugune tulemus on vaja saavutada. Et lapsel on orientiire raske meeles pidada, soovitatakse need esitada kas kirjalikult
annaabi.ee 
