• Materialismi puudulikkus • … Olen mõtlev asi (res cogitans), mitte ulatuvusega asi (res extensa) (Descartes) Vaimne substants Materiaalne substants Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. • Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus) • Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) • Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha • Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. • Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. • Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. Descartes – ta kaitseb „tõelist erinevust“ tema enda ja ta keha vahel. Mõtlemine ja tegelikkus – kui ma mõtlen mingist asjast, kuidas ma saan teada selle asja olemust e. kuidas ta, see asi, tegelikult on?
Niisuguse mõtteeksperimendi eesmärgiks ei ole aga mitte kahtlemine iseendast, vaid sellise kahtluse kaudu just nimelt kahtluse ületamine, niisiis kahtlemise kaudu absoluutselt kaheldamatu teadmise saavutamine. Kui niisugune teadmine leiduks, siis tuleks just see seada teadmiste süsteemi alustunnetuseks ning püüda temast dedutseerida kogu ülejäänud inimlik teadmine nii, et ka too omandaks tõsikindla aluseelduse ning korrektse järelduse kaudu oma kaheldamatuse kinnituse. Kuna eesmärgiks on saavutada absoluutselt kindel teadmisvundament, teeb Descartes selle mõtteeksperimendi tingimused väga rangeteks: kõrvale tuleb heita igasugune teadmine, mille puhul leidub loogiliselt käsitatult mingitki alust selle tõsikindluses kahtlemiseks. Metoodilise kahtluse sihiks ei ole siin mitte selle leidmine, milles on õigustatult põhjust kahelda, vaid kõige sellise teadmisest eristamine, milles loogiliselt käsitatult on võimalik kahelda
Inimene pole vaid osa materiaalsest maailmast Materialismi puudulikkus Descartes: Ma olen mõtlev asi (vaimne substants), mitte ulatuvusega asi (materiaalne substants st keha) Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Siit: Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus). Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus). Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha. Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. *Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis (uskumuste, mõtete jms sisude kohta)
” (Descartes 1996: 1655-1666) Olen mõtlev asi (res cogitans), mitte ulatuvusega asi (res extensa) / Vaimne substants Materiaalne substants Identsete eristamatus Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus). Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus). Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha. Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. Mõtlemine ja tegelikkus Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis (uskumuste, mõtete jms sisude kohta)
Mõtlemine ja tegelikkus. Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis kui A ja B on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B ei ole, siis A ja B on erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus(kaheldavuse omadus); ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) ja seega olen ma midagi erinevat kui mu keha. Identsete eristamatus. Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis. Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma õigesti edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. Selge ja distinktne. Ehk aitab mõtlemise ja tegelikkuse vahelist lõhet ületada toetumine ideede selgusele ja distinktsusele
" (Descartes 1996: 1655-1666) Olen mõtlev asi (res cogitans), mitte ulatuvusega asi (res extensa) Vaimne substants Materiaalne substants 105. Identsete eristamatus Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus) Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. 106. Mõtlemine ja tegelikkus Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis
annaabi.ee 
