Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pindala ja Sügavus Pindala on 5000000 km² Sügavus on 10 265 m Keskmine sügavus on 4 108 m Maht on 23 522 km3 Saartevaheline meri Asub Filipiinide lähedal, läänes Taiwaniga, põhjas Jaapaniga Loomastik Filipiini meres paikneb sellised loomad nagu: Merikilpkonnad, haid, Moray angerjad, kaheksajalgade ja mere ussid koos paljude kalaliike nagu tuunikala võib tavaliselt täheldada. Lisaks Filipiini Meres toimib kudemispaik jaapani angerjas, tuunikala ja erinevate vaalaliikidele. Lingid Filipiini merest http://en.wikipedia.org/wiki/Philippine_Sea (Kui on tõlgitud Google tõlkest) http://www.tfg.tartu.ee/geograafia/egcd/opik/juku/meri/mered.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meri1
täiskasvanueani vaid üks-kaks isendit. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol- ta on paljas. Kuid kaheksajalg on see-eest kaval, osav, tugev ja ettevaatlik. Erinevalt inimesest tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna otseses mõttes kogu keha pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama võib öelda ka kompimise, haistmise ja maitsmise kohta. Vaenlasi suudab kaheksajalg eristada näiteks maitsmise järgi. Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka kuuluvad nendest toituvad mureenid, meriangerjad, delfiinid ja haid. Võimaluse korral põgneb kaheksajalg ründaja eest inertsi abil ümber pöörates. Ta võib ka varjuda kitsastesse ligipääsmatutesse pragudesse, mis on ründajatele kättesaamatud.Väga tihti päästab kaheksajala tema hea maskeering. Kaheksajala üheks tähtsamaks enesekaitse meetodiks on tema kavalus, mida ta kasutab oma ohvrite püüdmisel. Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve
Ta pikkus on kuni 3 meetrit ja kaal kuni 25 kg. Ta liigub edasi ujudes või oma paljude kombitsate abil roomates. Kaheksajala silmad on suured ja need on kohastunud sügavustes valitseva nõrga valgusega. Ujudes liigub kaheksajalg tagurpidi, selg ees. Tema lemmiktoiduks on krabid ja vähilised, kuid ta sööb tegelikult kõike, mis on ta haardeulatuses. Tema kombitsad on tugevad ja liikuvad ning varustatud kahe rea iminappadega, mis on ette nähtud libeda saagi kinnihoidmiseks.Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka kuuluvad nendest toituvad mureenid, meriangerjad, delfiinid ja haid. Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve. Tindiga koos eritub aine, mis ründaja meeled halvab. Mõrtsukhai Selts: hailaadsed Sugukond: heeringhailased Pikkus: tavaliselt 3-6 meetrit, kuid see võib ulatuda isegi kuni 12 meetrini Kaal: enamasti 1200 kg Harjumuspärane eluviis: Eraklik. Ta peab olema pidevas liikumises. Toitumine: peamiselt erinevad mereimetajad ja kalad
tagasi. Ammoniitidel oli spiraalne aragoniidist ja orgaanilisest ainest koda, mis koosnes paljudest vaheseinaga eraldatud kambritest. Viimases, nn elukambris, oli pehme keha (kivististes pole säilinud), muid kambreid täitis gaas. Koja pealispind oli sile või ornamenteeritud. Läbimõõt on 1 cm kuni 2 m. Nautiloidid (Nautiloidea) on väikesed primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Neist teatakse suhteliselt vähe. Nad on tänapäevaste kalmaaride ja kaheksajalgade väljasurnud sugulased. Nad elasid troopilistes vetes paarisaja meetri sügavusel. Koda oli kas lamespiraalselt keerdunud või sirge, kambrid olid üksteisest vaheseintega eraldatud ja gaasiga täidetud. Gaasi rõhku sai muuta kambreid ühendava sifooniga. Kõige välimises elukambris elas loom ise. Vanimad nautiloidide kivistised on leitud Kambriumi kivimitest. Kambrium oli Paleosoikumi vanim ajastu; algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi
ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 6 Teod Arvukad kojaga ja kojata teod kuuluvad tigude ehk kõhtjalgsete klassi. Kuigi me tunneme tigusid kui aiakahjureid, elab enamik 72 000 teadaolevast teoliigist meredes ja ookeanides. Paljud neist on lihasööjad ning osa halvab saaki tugevatoimelise mürgiga. Koos kalmaaride, kaheksajalgade ja karpidega moodustavad nad limuste hõimkonna. Eesti magevetes on enamlevinud mudateod, labateod, emateod ja punnteod. Veekogude tavaline asukas on mudatigu ehk mudakukk. Kojasuudmest väljaroninud mudatigu liigub mööda põhja edasilihaselise jala abil. Peas asuvad tal tundlad ja kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt kotta. Teod hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest.
Pagana põnev on Noorpagana elu Paganamaal! · ,,Lumeröökija ehk üheksa ametit" (1995) tutvustab selliseid huvitavaid elukutseid nagu vaibakloppija, korstnatõrjuja, tulepühkija, kuu uurija, lumeröökija, trollijuht, mereröövel, makaroniuurija ja hernehirmutis. · ,,Olematu saar?" (1997) on saanud kolmanda koha Nukitsa konkursil 1998. Raamat räägib peaaegu uskumatutest seiklustest ühel ilusal suvel, kus tegelased elavad telkides, teevad lõkkeõhtuid. · ,,Kaheksajalgade planeet" (1999) on lugu kaheksjalg Belmondo seiklustest, kus ta päästab oma tüdruksõbra planeedi ööpoole valitseja käest. · ,,Läbi hõreda kivi" (1999), selles raamatus kividest juttu ei ole. Raamatu tegevuskoht on hoopis hiigelsuur puuriida maja, kus elab kõik võimalikke tegelasi. Teiste hulgas päevakoer Pontus, kõrvahark ja algaja ärimees, salakaubavedaja herilane Elmar, kes on korduvalt vangis istunud.
paiknevateks kombitsateks, millega nad püüavad saaki ja kaitsevad end. Peajalgsed on hästi arenenud ajuga keerukalt käituvad loomad. Pea külgedel on suured silmad, nad näevad hästi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmisel. Enesekaitseks saavad nad muuta ka oma kehavärvi. Kõik peajalgsed on röövloomad: kalmaarid ja seepiad toituvad ujuvatest kaladest ja selgrootutest, kaheksajalgade toiduks on merepõhjas elavad loomad. Saagi tükeldavad nad papagoi nokka meenutavate lõugadega. Peajalgsed on lahksugulised. Nad munevad merepõhjale ja valvavad seal mune ning pärast järglaste koorumist surevad. Paljud peajalgsed on inimestele toiduks. Ja ka kaladele, lindudele ja imetajatele. Peajalgsed toituvad ise kaladest, vähkidest ja karpidest. Nad on väga agressiivsed.
annaabi.ee 
