Leidus villasid, mille aed koosnes terrassidest ning kus leidus purskkaeve, kanaleud ja tiike. Villade tüübid: Villa urbana - ülikutele. Põhiliselt elamuruumid - söögitoad, magamistoad, raamatukogu, vanni- ja suplustoad, veinikelder, laoruumid, aiad. Tablinumi (söögitoa) ja aia vahel asus peristüül, ümbritsetuna kahest küljest teiste ruumidega; suuremais elamuis oli kaks aatriumi ja peristüüli. Leidus ka kahekorruselisi villasid. Villa urbana on pööratud õhtupäikese poole, ümbruskonna vaatlemiseks on seal vaatetorn. Viridarium - puudemüüriga ümbritsetud ala, seda kasutati õhtusteks lõbustusteks tulevalgel. Parteris kasvasid lilled, igihaljad põõsad ja puud, neid hakati hiljem geomeetriliselt pügama. Villa rustica (Rooma maamajand) - hoonestikus oli oluline koht majapidamisruumidel: tööliste ruumid, tallid, kuurid, laoruumid, tiigid kaladele ja loomade jootmiseks.
Eestimaa mõisad kujutavad ,,noaga loodusest välja lõigatud vabariike". Mõisast sai maailma esteetiline korrastaja, piirkonna poliitiline keskus. Esialgu teeniti Balti mõisate ülesehitamiseks vajaminevat raha enamasti siitkandist eemal. Stenbockide suguvõsale kuulusid Kolga mõis ja ka peaaegu kogu Hiiumaa. Oma Hiiumaa rootslastest talupoegade Ukrainasse siirdumise tõttu kerkisid seal hämmastavad toreduselossid. Mida aeg edasi, seda enam kerkis kopsakaid pooleteise- ja kahekorruselisi härrastemaju. Lossid kerkisid kui uue aja templid keset põldusid ja teed ääres. Palmse mõisa omanik von Pahlen tõi oma kodumõisa taastamisse kaasa toonase arhitektuuri armastuse puhaste vormide ja palladionistliku sümmeetria vastu. Mõisast üleüldse sai utoopiakujund. Kujunes Balti mõisale omane skeem, mille keskel oli härrastemaja idealiseeritud kuju, mille kinnituseks on Saare, Elistvere ja Luua mõisad. Püsisid Rootsi ajast pärinevad ehitustüübid ja vormid
ümbritsema pingiread, mis lõpuks jäid siiksi realiseerimata. Idaküljele lisati kitsas polügonaalne apsiid, millega külgnevad käärkambrid. Läänes on tugev neljakandiline torn, sellega liituvate tepikodade ja muude abiruumidega. Väliskujundust ilmestavad nurgatornikesed ning pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid kontraforssid. Neogooti vormides interjööris kannavad saledad metallsambad avatud toolvärgiga lage ja kahekorruselisi vääre. 1818 Siilivask, M., (2006) Tartu arhitektuur 1830-1918: Historitsism ja juugend, Tartu; Greif trükikoda Oreliväär asub lääneküljes. Ansamblist langeb välja apsiidi dekoratiivne roidvõlv. Kiriku altarimaal ,,Kutsuv Kristus) on maalitud J.Köleri poolt 1890. aastal. Altarisein G. Beermanni kavandi järgi 1900. aastal ja kiriku orel kahekümne registriga Wilhelm Müllverstedt´i poolt 1891. aastal.2 Kiriku peatorn on 56,5 meetri kõrgune, mida viimati restaureeriti 2012
Suvel võidi aidas ka magada. Erineva otstarbega aitasid võis majapidamises olla rohkesti: tavaliselt oli majapidamises vähemalt kaks aita - ühes säilitati toiduaineid, teises loomanahku ja rõivaid ning jalatseid. Kuid aitasid võis olla kuni kümme - näiteks eraldi aidad rõivastele, võrkudele, toiduainetele, jahule, lihale, kalale jne. Aida all hoiti põdrasarvi ja suvel põdrasaane ning regesid. Koltasaamid ehitasid Ida-Karjala eeskujul ka kahekorruselisi aitu, mille alumisel korrusel säilitati põdrasamblikku ja heina, ülemist osa kasutati teiste aitade kombel. Talvekülade ehitised olid tugevamalt ja hoolikamalt püstitatud ning ainult neis leidus näiteks lambalautu ja heinaküüne. Tänapäeval on saamidel vanadest elamuvormidest aktiivses kasutuses püstkojad, mida kaetakse enamasti presendiga, kuid erandjuhtudel ka näiteks läbipaistva kilega. Skandinaavias seisavad kojad maja õuel, olles pere kasutuses või
tööliskasarmute piirkondades, puuduvad sageli iga elamu juurde kuuluvad privaatsed õued ja aiad ning hoonetevaheline ruum on lahendatud ühtse kõigile avatud alana. Eraldiseisva grupina võib märkida raudteelaste elamuid (Joonis 1.14), mida võib kohata mitmete tsaariaegsete jaamakomplekside juures nii linnades kui väljaspool linnu, ka Tallinnas Kopli kaubajaama ligiduses. Vanimad neist pärinevad 1870. aastast, mil rajati Peterburi-Tallinn-Paldiski raudteeliin. Nende hulgas on suuremaid kahekorruselisi maju, kuid enamik on siiski ühekorruselised pikad madalal soklil hoonemahud, sageli mitme sissekäiguga. Korterid võivad olla suuremad või väiksemad, vahel on ühes elamus üks suurem, kõrgemale raudteeametnikule mõeldud korter ja rida pisemaid tööliste kööktube. Erilisi mugavusi siin sageli ei ole, käimlad ja veevõtukohad on tihti õues. Ülejäänud tsaariaja elamuarhitektuurist eristavad neid hooneid rikkalikud, kuid justkui pisut
näol (Hellström 1997). Villades eristatakse sageli erinevaid osasid: Villa urbana - üliku ilmaliku elu mugavused ühendatud maa veetlusega. Põhiliselt elamuruumid - söögitoad, magamistoad, raamatukogu, vanni- ja suplustoad, veinikelder, laoruumid, aiad. Tablinumi (söögitoa) ja aia vahel asus peristüül, ümbritsetuna kahest küljest teiste ruumidega; suuremais elamuis oli kaks aatriumi ja peristüüli. Leidus ka kahekorruselisi villasid. Villa urbana on pööratud õhtupäikese poole, ümbruskonna vaatlemiseks on seal vaatetorn. Viridarium - puudemüüriga ümbritsetud ala, seda kasutati õhtusteks lõbustusteks tulevalgel. Parteris kasvasid lilled, igihaljad põõsad ja puud, neid hakati hiljem geomeetriliselt pügama. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 27 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
