Viienda käigu sisselülitamiseks ühendatakse vedav ja veetav võll, mis asuvad ühisel geomeetrilisel teljel. Mehaanilised käigukastid koosnevad hammasratastest, toendite, tihenditega võllidest ja käiguvahetusmehhanismist. 3 Peaülekanne Auto peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb veosillas ja muudab pöördemomenti. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratastega. Autode peaülekanded jagunevad ühekordseteks ja kahekordseteks. Ühekordseid peaülekandeid kasutatakse sõiduautodel ja väikeveoautodel. Kahekordsesse peaülekandesse kuulub kaks paari hammasrattaid:1, 2 ja 3, 4. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel, et suurendada rataste pöördemomenti. 4 Diferentsiaal Diferentsiaal on jõuülekandemehhanism, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult
(lobeliigenditeks). Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Muutkiirusliigend(ristliigend): 1)Nõellaagrikauss 2) ja 4)Kahvel 3)Ristmik 5)Flants 6)Stopri soon 7)Stopper Sel le nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid (2) ja (4), ristmik (3), nõellaagrid (8), tihendid. Nõellaagritega kausid
(lobeliigenditeks). Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Muutkiirusliigend(ristliigend): 1)Nõellaagrikauss 2) ja 4)Kahvel 3)Ristmik 5)Flants 6)Stopri soon 7)Stopper Sel le nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid (2) ja (4), ristmik (3), nõellaagrid (8), tihendid. Nõellaagritega kausid
Seega, käik lülitatakse sisse kahes järgus: algul veab hammasratast kaasa blokeerrõngas muhvi ja rõnga vahelise hõõrdejõu toimel, seejärel sidestatakse hambulised osad jäigalt. Lülitusmuhve liigutatakse käiguvahetusmehhanismiga. Selle osad on käigukang ja harkidega liugurid. Liugureid nihutab käigukang kas vahetult või sidevarraste kaudu. Vedavad sillad. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks ja kahekordseteks. Kasutatavad kardaanülekanded jagunevad liigendi tüübi järgi: · Muutkiirusliigendiga · Püsikiirusliigendiga Esimesel juhul kasutatkse kardaaniristidega kardaane, ülekantav nurk ja nurkkiirus muutub. Sellist kardaanülekannet kasutatakse pöörlemise edastamiseks käigukastilt veosillale, mille asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke.
vildakusi. Täisliigendid jagunevad asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks ja sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks. Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks. Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). 3.3 Ristliigend Muutkiirusliigend (ristliigend) 1. Nõellaagrikaus, 2. ja 4. Kahvel, 3.Ristmik, 5. Flants, 6. Stopperi soon, 7. Stopper, 8. Nõellaager. Selle nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid 2 ja 4, ristmik 3, nõellaagrid 8, tihendid. Nõellaagritega kausid 1 lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad 7 või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned
Täisliigendid jagunevad asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks ja sünkroon- ehk püsikiirus- liigenditeks. 39 Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks. Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Joonis 41:Elastne liigend. 1. ja 5.Võllid, 2. Laager, 3. ja 6. Flantsid, 4. ja 7. Metallkestad, 8. Kummikeha. Ristliigend (Joonis 42) . Joonis 42:Muutkiirusliigend (ristliigend). 1. Nõellaagrikaus,
Roomiktraktori peaülekanne asub tagasilla kere eraldi ruumis, mille õlivann on harilikult ühenduses käigukastiga. Juhtimissidurite ruumist või pööramismehhanismide piduritest on aga peaülekanderuum õli läbivoolu takistamiseks leht- ja mansett-tihenditega eraldatud. Ratastraktorite peaülekandedetaile määritakse jõuülekande ühisest õlivannist. Autode peaülekanded jagunevad ühekordseteks ja kahekordseteks (ühe- ja kaheastmelisteks). Ühekordseid peaülekandeid kasutatakse sõiduautodel ja väikeveoautodel. Nad koosnevad ühest kooniliste spiraalhammasrataste või hüpoidhammasrataste 1 ja 2 paarist. Hüpoidhammasratastel on erilise kujuga hambad, mis võimaldavad teha hammasrattaid spiraalhammasratastest väiksematena. Hüpoidülekande korral on hammasrataste 1 ja 2 pöörlemisteljed nihutatud suuruse C võrra teineteisest eemale. Kui veetavate hammasrataste
tasandi z h tükist 2 . Arvestades aditiivsust, saame x2 y2 z 2 dS x2 y2 z 2 dS x2 y2 z 2 dS. 1 2 Arvutamiseks teisendame mõlemad integraalid valemi järgi kahekordseteks integraalideks, kusjuures integreerimispiirkondadeks võtame pinnatükkide 1 ja 2 projektsioonid xy-tasandil, milleks osutub mõlemal juhul ring D võrrandiga x 2 y 2 h 2 . Arvutame nüüd ruutjuure. Koonilise pinna puhul z x 2 y 2 . Seega x y zx 2 2 , zy 2 2 ja x y x y x2 y2
annaabi.ee 
