Ebatsuuga · Kasvukohad Põhja-Ameerika, Aasia · Okkad kinnituvad ühekaupa madalale näsale, on lamedad, alumisel küljel asetseb 2 õhuriba · Võrsed vagudeta Araukaaria · Kasvukohad Austraalia ja Lõuna-Ameerika · suurimad seemned Volleemia · Austraalia · laiad okkad ja lehed · avastati alles 1994. aastal Okaspuud jagunevad ühe- ja kahekojalisteks. Ühekojalistel puudel on emas- ja isaskäbid ühel ja samal taimel. Kahekojalistel sama liigi eri isenditel, nt kadakas, jugapuu Rekordid Suurim metsamassiiv 1,1 mld ha, Siberis okaspuumets. Eesti vanim jäänuk- harilik jugapuu, pärast jääaega Kõrgeim puu ranniksekvoia. California rannikul, u 10 000 a vana. Tüve läbimõõt 8,5 m 1895 oli kõrgeim puu harilik ebatsuuga, 133m Eesti kõrgeim puu Järvseljal 53m, mis langetati 1948.a Praegu kõrgeim Viljandimaal Euroopa lehis, 46m Vanimaks elav puu: igimänd (4800 a)
b) Kahjustavate tegurite mõju – seisundiline kooseis, c) Tsönopopulatsiooni nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. – seisundiline kooseis, d) Normaalne, invasiooniline ja regressiivne populatsioon. – vanuseline koosseis, e) Ise- ja võõrtolmlemise vahekord – geneetiline koosseis, f) Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks – seisundiline kooseis, g) Isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel – sooline koosseis Test 2 Taimkate, koosluste klassifitseerimine. 1. Vii kokku klassifikatsiooniastme nimetus ja näide sellest: Metsatüüp – jänesekapsakuusik, Tüübiklass – arumets, Tüübirühm – laanemets, Kasvukohatüüüp – jänesekapsa 2. Kirjuta iga taimkatteüksuse juurde suurusjärk: Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik,
millised neist on rohkem sarnased ja millistel on vaid mõned kõige üldisemad ühisjooned." TÕENE V. -Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. populatsioon Biotsönoosi elupaik. biotoop Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. tsönopopulatsioon Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. taimekooslus -Isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel sooline koosseis Tsönopopulatsiooni nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. seisundiline kooseis Ise- ja võõrtolmlemise vahekord geneetiline koosseis Vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused geneetiline koosseis Kahjustavate tegurite mõju seisundiline kooseis Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks seisundiline kooseis
Topodeem geograafiline rass e alamliik. Tsünopopulatsiooni koosseis Tsünopopulatsiooni koosseisu nim ka populatsiooni struktuuriks, selle seisukohad: 1. Geneetiline koosseis Pikaajaline katsetöö. Missugune on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt uuenenud isendite erinevused, missugune on ise-ja võõrtolmlemise vahekord. 2. Sooline koosseis Isas-ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel. Normaalne on suhe 1:1, aga sellest esineb kõrvalekaldeid, mis mõjutavad generatiivse paljunemise efektiivsust. Nt kui rabamurakas ei saa põllul viljuda, sest kokku on sattunud ainult isastaimed. 3. Vanuseline koosseis Metsapuud jaotatakse vanuseklassideks. + tabel lk. 133. Taimeisendite arvu on kõige raskem selgeks teha seemnejärgus. Vanuseline koosseis on oluline seetõttu, et see valgustab populatsiooni
Tsönopopulatsioon – kõiki mingis taimekoosluses kasvavaid ühe taimeliigi isendeid hõlmav populatsioon Tsönopopulatsiooni koosseis : -geneetiline koosseis – milline on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused ning missugune on ise- ja võõrtolmlemise ligikaudne vahekord. -sooline koosseis – isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel -vanuseline koosseis: *normaalses populatsioonis on palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke *invasioonilises populatsioonis on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed *regressiivses populatsioonis on olemas ainult vanemad isendid, nooremaid kas pole või on vähe. *seisundiline koosseis – mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks või
Geneetiline parasiit elemendid, mis replitseeruvad sõltumatult peremehe kromosoomidest. 1. segregatsiooni segajad meioosis mitte-mendelliku pärandumisega munarakku sattuvad geenid. B-kromosoom, geenikonversioon 2. transponeeruvad elemendid transposoonid DNA-element, mis võib liikuda ühest DNA molekulist teise või ühest DNA molekuli otsast teise. 3. sugude suhte muutjad mtDNA pärandub loomadel ja õistaimedel reeglina emalt. isassteriilsus kahekojalistel taimedel võib olla põhjustatud mtDNA variantidest. 7. Võrdle vastust geneetilistele parasiitidele i) Drosophilal ja imetajatel, ii) sugulise ja mittesugulise paljunemise korral.Drosophilal on transposoonid koondunud vähekombineeruvasse alasse, et nad saaksid vähem ümberkorraldusi teha. Imetajatel esineb palju transposoone ja nad on laialt levinud. Valik nende vastu on nõrk või olematu. Hiirtel võib vastus olla käitumuslik t/+ emased eelistavad +/+ isaseid mitte t/+. t on segav alleel
annaabi.ee 
