tupplehed. Katteseemnetaimete paljunemine Katteseemnetaimed paljunevad tolmlemise teel. Nende õietolm kandub tuulega või looma kaudu (enamasti putukate kaudu) edasi sigimikus asuva munarakuni. Pärast viljastamist hakkab õiest arenema vili. Viljaks nim. sigimikku koos selles valminud seemnetega. Õistaimede rühmitamine Õistaimi rühmitatakse kahel viisil: varre puitumise alusel või idulehtede järgi. Idulehtede järgi rühmitatakse tõistaimi ühe- ja kaheidulehelisteks.(vt. Tabel lk. 26) Puitumise alusel jaotatakse õistaimi puittaimeteks, rohttaimeteks(üheaastased, kahe- ja mitmeaastased taimed ehk püsikud). Omapärase toitumisega taimed ÜLESANNE. Leia mõisted: Parasiittaimed Putuktoidulised taimed
tingimuste muutumise tõttu. Massiline väljasuremine lühikese ajaga kaob enamik liike, perekondi, sugukondi ja seltse. Eluslooduse süsteem 8) Mis on teaduslik süstemaatika? Teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega. 9) Kuidas võrdles John Ray taimi ningi kuidas ta liigitas neid? Loomuliku süsteemi leidmiseks võrdles Ray taimi ehituslike tunnuste õite,seemnete,viljade, juurte järgi ningi nii liigitas ta õistaimed ühe- ja kaheidulehelisteks. 10) Mis oli Karl von Linne süstemaatika põhimõte ning kirjelda seda lühidalt? See, et koondada liigid kategooriatesse. See kategooria jagunes: perekond,selts,klass,riik (liigist ülespoole). Hiljem lisas veel kaks põhikategooriat: liik-perekond-sugukond-selts-klass-hõimkond-riik. Vajaduse korral lisas veel vahekategooriad eesliitega ülem- või alam-, näiteks alamselts,ülemsugukond. 11) Kuidas jaguneks üheksa riigi süsteem?
või seemnekesta limastumine (tarnad, vesiroos) 3. loomade abil levivad viljad edasi jäädes loomade karvakülge või kui loom nad ära sööbväjuvad nad koos väljaheitega ja saavad arenemiseks head tingimused (takjas) 4. inimene levitab taimede seemneid teadlikult, ta külvab taime vilja (tomat, kurk). Seeme Õistaimedel valmivad seemned vilja sees. Seemned jagunevad üheidulehelisteks (aeduba) ja kaheidulehelisteks (nisu, rukkis). Üheiduleheline taim on taim, mille seemnes on üks iduleht. Kaheidulehelised taimed on taimed, mille seemnes on kaks idulehte. Seemned sisaldavad tärklist, vett ja valku. Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaime seemned paiknevad paljal käbisoomuste vahel (mänd, kuusk, kadakas). Mänd on valgusnõudlik igihaljas puu. Männi okkad kinnituvad kahe kaupa. Männi tüvi laasub. Mänd on tingimuste suhtes leplik.
Putuktolmlejate õied on enamasti värvikirevad ja lõhnavad. Kõik katteseemnetaimed pole putuktolmlejad. Sigimik - emaka alumine osa, milles paiknevad seemnealgmed ja millest peale viljastamist kujuneb vili. Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Katteseemnetaimed jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks seemne ehituse alusel, kuid neil taimerühmadel on ka teisi iseärasusi: TUNNUS KAHEIDULEHELISED ÜHEIDULEHELISED Idulehtede arv seemnes Kaks Üks Juurestik Valdavalt sammasjuurestik Narmasjuurestik Juhtkimbud varre ristlõikel Korrapäraselt ühel ringil Hajusalt
Erituskude jagatakse: 1) piimasooned, mis koosnevad elusrakkudest, mille vakuoolides sisaldub piimmahl. 2) nektaariumid, mis asuvad õites ja toodavad peibutamiseks magusat nektarit. 3 1.2. Idulehed Idulehed on seemnes paiknevad moodustised, millest arenevad ekto- ja endoterm nagu loomsetel organismidel, idulehtedes on ka veel varuained idu arenguks. Taimi jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks 1.3. Õhulõhed ehitus ja talitlus Õhulõhed on selleks, et tagada taime ainevahetus väliskeskkonnaga. Koosneb ta kahest sulgrakust, nende vahelisest pilust ja kaasrakkudest. Sulgrakud on tavalised epiderm rakud, kuid nende kuju on erinev. Sulgrakkudel on paksemad rakukestad ja neil on omadus muuta kuju rõhu toimel. Seda rõhku, mis tagab sulgrakkude tööd nimetatakse turgoriks, mis on seotud osmootse rõhuga. 1.4. Taime organid Elundkonnad taimedel puuduvad, on aga
tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) Õie ehitus: 3 + 4 = tolmukas, 5 + 6 + 7 = emakas, 1 + 2 = õiekate Kaheliviljastamine 33. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Traditsiooniliselt jaotatakse õistaimed üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Kaheidulehelised ei moodusta siiski monofüleetilist rühma – siia kuulub mitmeid katteseemnetaimede fülogeneetilisi alusharusid ja suur monofüleetiline alamrühm: päriskaheidulehelised Fülogeneetilistel alusrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja kaheiduleheliste eritunnused: • õied on väga mitmesugused, • vabad õiekattelehed, tolmukad ja viljalehed sageli kolmetiste ringidena või spiraalselt 34
o Seemnealgmed asuvad viljalehtedest moodustunud pesades o Isassugurakud saabuvad tolmuterades emakasuudmele ja jõuavad munarakuni läbi tolmutoru. o Esineb kaheliviljastumine, moodustub endosperm (toitekude - toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest) ja sügoot. o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. · Esindajad · Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad.
o Seemnealgmed asuvad viljalehtedest moodustunud pesades o Isassugurakud saabuvad tolmuterades emakasuudmele ja jõuavad munarakuni läbi tolmutoru. o Esineb kaheliviljastumine, moodustub endosperm (toitekude - toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest) ja sügoot. o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Esindajad Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad.
annaabi.ee 
