Guanosiinfofaat- G Guanosiinfofaat- G Tsütidiinfosfaat- C Tsütidiinfosfaat- C Tümidiinfosfaat- T Uridiinfosfaat- U Sahhariidid desoksüriboos riboos Anorgaaniline hape fosforhape fosforhape Sekundaar struktuur Kaheaheline biheeliks Osaline biheeliks sama molekuli eri osade paardumisel Komplementaarsus A = T ja C = G A =U ja C = G
immuunsüsteem) 6. Organismi regulaatorid(insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust) 7. Liikumine (lihsavalgud muudavad oma struktuuri) 8. Energia 9. Varuaine(arenevate organismide toit) 7) DNA ja RNA ehitust ning ülesandeid; Raku tegevusjuhiseid kannavad nukleiinhapped. DNA ehk desoksüribonukleiinhape ja RNA ehk ribonukleiinhape. Polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulides- nukleotiidiest. DNA on päriliku info säilitaja ja asub rakutuumas. DNA molekul on kaheaheline spiraal. Nukleotiidid e: deskosüribood, fosfaatrühm ja lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C ja tümiin T. Erinev järjestus. A ja T, G ja C – komplementaarsusprintsiip. Seotud omavahel vesiniksidemega RNA on päriliku info kandja ja sünteesib valgumolekule. RNA molekul on üheaheline. Samamoodi kolmest osast. Lämmastikalused: adenaliin A, guaniin G, tsütosiin C ja uratsiil U(ribonukleiid). G ja C, A ja U. 3 tüüpi:
säilivusaja pikenemine (tomat), "kuldne riis" toodab -karoteeni. Transgeensed mikroorganismid: Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika. ebasoovitavate isikute steriliseerimine, migratsioonipoliitika, juutide hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoodil on prokarüoodist mitukümmend korda suurem genoom, DNA on kaheaheline ja lineaarne, kromosoome on mitu ja need on valkude abil tihedalt kokku pakitud, paikneb membraaniga ümbritsetud tuumas. Bakteril kaheaheline ja enamasti rõngaks keerdunud kromosoom, paikneb nukleosoomina rakus. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosi teel jagunenud tütarrakud on emarakuga geneetiliselt identsed. Nii emarakk kui ka tütarrakud on diploidsed (2n), mis tähendab seda, et iga kromosoomitüüp on esindatud kahes
Varuaine- munavalge, piim Kaitse- aintikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud Toksiline- putukate mürgid nt mesiladed, madude mürgid(kesknärvisüsteem- kobra) 15. Mis on DNA? Millest koosneb? DNA- desoksüribonukleiinhape. Polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA ülesanne rakus on säilitada pärilikku infot ja see raku jagunemisel täpselt edasi anda. DNA molekul on kaheaheline spiraal, mis on kokku pandud mikleotiididest. 16. Mis on RNA? RNA- ribonukleiinhape. Molekulid, mis vastutavad valgussünteesi teostamise eest. RNA ülesanne on DNA´s oleva päriliku info kopeerimine ja vajalikku kohta toimetamine. RNA molekul on üheaheline. RNA koosneb samuti nukleotiididest nagu DNA-gi. 17. DNA ja RNA võrdlus DNA RNA
c)happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm nukleotiidi adenosiinfosfaat adenosiinfosfaat nimetus guanosiinfosfaat guanosiinfosfaat tsütidiinfosfaat tsütidiinfosfaat tümidiinfosfaat uridiinfosfaat molekul või kuju kaheaheline, biheeliks üheahelaline (osaline pöördumine ahela eri osade vahel) komplementaarsus A=T, C=G A=U, C=G põhiline ülesanne päriliku info säilitamine ja päriliku info realiseerimine ülekanne RNA erinevad tüübid ja ülesanded organismis: mRNA - informatsiooni RNA, toob geneetilise koodi ribosoomi, ja selle alusel saab hakata sünteesima valku ribosoomil
2.7. Ahelas A T, G C. X vesinikside, Y desoksüriboos, Z desoksüribonukleotiid. Tähtsus: 1) päriliku info säilitamine, b) päriliku info ülekanne raku jagunemisel. 2.8. mRNA osaleb päriliku info avaldumises, tRNA transport ( aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse), rRNA kuulub ribosoomide ehitusse. Joonisel on mRNA. 2.9. Erinevused: 1) DNA-s on suhkur desoksüriboos, RNA-s riboos, 2) DNA on kaheaheline. RNA on üheahelaline, 3) DNA-s on A T, aga RNA-s A U. Sarnasused: 1) mõlema koostisse kuulub fosforhappejääk, 2) mõlemad osalevad pärilikkuse säilitamisel. 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Mitterakulised struktuurid C, eeltuumsed B, päristuumsed A, D, E. 3.2. Vöötlihasrakud on võimelised muutma oma pikkust, nende ülesandeks on liikumine; epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval nende ülesandeks on kaitsta võõrmõjude eest. 3.3
rakk biosfäär kooslus populatsio isend elund kude 65 2.7. Ahelas A T, G C. X vesinikside, Y desoksüriboos, Z desoksüribonukleotiid. Tähtsus: 1) päriliku info säilitamine, b) päriliku info ülekanne raku jagunemisel. 2.8. mRNA osaleb päriliku info avaldumises, tRNA transport ( aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse), rRNA kuulub ribosoomide ehitusse. Joonisel on mRNA. 2.9. Erinevused: 1) DNA-s on suhkur desoksüriboos, RNA-s riboos, 2) DNA on kaheaheline. RNA on üheahelaline, 3) DNA-s on A T, aga RNA-s A U. Sarnasused: 1) mõlema koostisse kuulub fosforhappejääk, 2) mõlemad osalevad pärilikkuse säilitamisel. 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Mitterakulised struktuurid C, eeltuumsed B, päristuumsed A, D, E. 3.2. Vöötlihasrakud on võimelised muutma oma pikkust, nende ülesandeks on liikumine; epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval nende ülesandeks on kaitsta võõrmõjude eest. 3.3
annaabi.ee 
