Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad. Seega on suure lehe külgedel olevad sulglehekestel veel omaette rootsuga sulglehekesi. Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti kahara vaatepildi. Lehekesed on üpris kitsad ja kokku saamegi naistesõnajala imeilusa lehe. Selle ilu pärast kasutatakse naistesõnajalga sageli koduaedade kaunistamiseks. Selle taime muretsemiseks ei ole vaja teha muud, kui lihtsalt risoom välja kaevata. Naistesõnajalal on risoom eriti lühike ja seetõttu pole teda raske tervena kätte saada. Ilu lisab veel lehtede meeldiv kollakas või heleroheline värvus. Taimehuvilistele pakub naistesõnajalg aga veel midagi huvitavat
Keskaja rahvarõivas jätkas muinasaja riietumise tava. Kasutusse jäi sõba, naiste uhkeim rõivaese, pronksspiraalid vahetusid tinast naastukestega. Põll, kui abielunaise sõmbol, levis kõikjale. Nuga rippus nii naiste kui meeste vööl. Kasutusel olid lihtsad, iidsetest püstistest kangaspuudest välja arenenud kangaspuud. 13. sajandi algusest tulid rõivamoodi saksa kultuuri mõjutused. Sellele vihjavad rohked laenud rõivastusalases sõnavaras: kört, undruk, volt, mis viitavad kahara, vöö juurest volti seatud seelikule varasema kitsa ümbriku asemel. Samuti sõna püksid, mis seostuvad meeste uute põlvpükste mooditulekuga. Uued rõivamoed jõudsid talurahvani eestlastest linnaelanikkonna ja mõisateenijate, samuti võõrpäritolu käsitöömeistrite kaudu. 13. sajandist pärinevad ka esimesed värvitud tekstiilikatkendid, mis olid võrdlemisi värvivaesed: linased riided olid pleegitatud valgeks, villased enamjaolt lambapruunid või mustad, hallid
on kuni üks meter. Tanguani liuglemisvõime on lendoravate hulgas rekordiline: ta suudab ületada 60-meetrilisi vahemaid. Kaljulendorav on suuruselt teisel kohal taguani järel: tüvepikkus kuni 46 cm, sabapikkus 56 cm. Karvastik on pikk ja tihe, ka tallaalused on karvadega kaetud. Elutseb peamiselt Loode-Kamiri mägedes, kus tihti liugleb kaljude vahel. Harilik lendorav on oravast pisut väiksem näriline. Tüvepikkus 14- 21 cm, kahara saba pikkus kuni 14 cm. Selgmiselt helehall pruunika varjundiga, kõhtmiselt valkjas. Puhas-hall talvekarv on eriti kohev ja siidjas. Harilik lendorav on levinud Põhja- ja Ida-Euroopas, kogu Siberis (välja arvatud põhjaalad) ja Kaug-Idas. Asustab okas- ja segametsi, kus toitub puude oksakestest, pungadest ja seemnetest, samuti seentest ja marjadest. Areaali kirdeosas on lendorav talvel sunnitud toituma peaaegu üksnes lehise pungadest. Talveunne ta ei lange, kuid
PÕHJA-EESTI Põhja-Eesti rahvarõivarühma moodustavad Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa rõivad. See oli üsna ühtlane, ehkki ka siin ilmnes kohalikke erinevusi. Virumaal püsisid mitmed paikkondlikud erijooned kauem kui lääne pool. Soome mõjudega paistsid silma rannaalad, vene- ja vadjapäraseid jooni oli Peipsi põhjarannikul. Moeuuendused kodunesid kõigepealt Tallinna ümbruses. Kogu Põhja-Eestis, eriti Virumaal, kanti 19. sajandi lõpupoole liibuva piha ja kahara seelikuosaga kaapotkleiti. LÄÄNE-EESTI Lääne-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad Läänemaa ja Pärnumaa kihelkonnad. Iseloomulikud on lambapruunid ja -mustad ülerõivad. Pärnumaal olid pruunid ka meeste ülikonnad, mille omapäraks olid vasknööpidest hõlmakaunistused. Pikitriibuline seelik kodunes Lääne-Eestis 19. sajandi alguseks, omapäraseks võib pidada neolõnga sissekudumist ning sissepressitud seelikuvolte. Alates 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka
Pilt 7 Pesas istuv kõrvukrätsu poeg Pilt 8 Värbkaku poeg (Kontkanen jt, (Ader, 2008) 2004:72) 4. KAKULISTE ELUKOHAD JA OHUTEGURID Metsaliikidest kolm värbkakk, händkakk ja karvasjalg-kakk tunnevad ennast hästi vanades metsades (lisaks neile elavad metsas ka kassikakk ja kodukakk). Kõrvukräts lepib peaaegu igasuguse oma toitumisala äärel oleva puistuga, isegi keset põldu kasvava kahara üksikpuuga (Kontkanen jt, 2004:68). Olenevalt liigi pesitsemise eripäradest on oluline varju pakkuvate puujuurte (pilt 9), sobivate suurte pesaõõnsustega puude (pilt 10) või kännutüügaste olemasolu (pilt 11). Pilt 9 Vana hõre männik, kus leidub Pilt 10 Karvasjalg-kakk pesitseb tihti poegadele varjupakkuvaid puujuurestikke musträhni vanas pesaõõnsuses, kes
Askeldavad pesast umbes 50 m raadiuses. Juveniilid disperseeruvad hilissuvel kodust umbes 2 km kaugusele. Mõned isendid, eriti emased võivad levida ka kuni 8 km kaugusele. Maailma faunas tuntakse 36 liiki lendoravaid 13 perekonnast. Nad on levinud Põhja-, osalt ka Kesk-Ameerikas, Kirde-Euroopas, Põhja-, Ida- ja Lõuna-Aasias. Meil leidub sellest sugukonnast ainult üht liiki oravaid harilik lendorav. See on oravast pisut väiksem näriline. Tema tüvepikkus on 14-21 cm, kahara saba pikkus kuni 14 cm. Selja pealt helehall pruunika varjundiga, kõhu alt valkjas. Puhashall talvekarv on eriti kohev ja siidjas. Talveunne ta ei lange, kuid käreda pakasega päevad veedab pesas, kasutades suvel kogutud toiduvarusid. Eestis kuulub lendorav I kategooria kaitsealuste liikide hulka Eesti Punase Raamatu 2 kategooriasse. Lendorva levila läänepoolse populatsiooni väiksel arvukusel on mitmeid põhjuseid.
maikellukest, villohakat, kuldvitsa, ohtest ja laiuvat sõnajalga. METSOSI - Equisetum sylvaticum; Equisetum hobusesaba, sylvaticum metsa-. Sugukond osjalised. Mitmeaastane. Kasvukoht: niiskemad metsad, raiesmikud, puisniidud. Metsosi on tumepruuni risoomiga ja kuni 60 cm pikkuse maapealse varrega eostaim. Kevad- ja suvivõsud ilmuvad samaaegselt, suvivõsudel külgoksad harunevad omakorda ja annavad taimele eriliselt kahara väljanägemise (harunevad külgoksad on heaks määramistunnuseks!). Lehtede tuped on 2-6 nüri pruuni hambaga. Kevadvõsu on kuni 30 cm pikk, kahvatu, suurte lehetuppedega, kannab eospead. Pärast valminud eoste vabanemist muutub kevadvõsu suvivõsu sarnaseks. Eoseid kannab mais ja juunis. Kasutamine: kõlbab toiduks hobustele. Rahvameditsiinis kasutatud diureetikumina (kusele ajav vahend). SOO-OSI Equisetum palustre; palustre soo. Sugukond osjalised
annaabi.ee 
