Häda on selles, et fossiilsete kütuste põletamisel eraldub õhku mitmesuguseid gaase (väävliühendid, süsihappegaas, vingugaas jne.), mis saastavad keskkonda. Atmosfääri kõrgematesse kihtidesse kogunedes põhjustab osa neist Maa kliima soojenemist tulevikus (kasvuhooneefekt). Säästes energiat, hoiame kokku selliseid olulisi loodusvarasid nagu maagaas, nafta, kivisüsi põlevkivi jt., vähendame keskkonnasaastet ja kokkuvõttes kahandame pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota, aga ka tarbida. Traditsiooniliste, kivisütt, maagaasi, põlevkivi jt. fossiilseid kütuseid kasutavate soojuselektrijaamade kõrval peaksid oma kindla koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia (energiavõsa). Eesti kohalikes katlamajades saaks mõistlikult majandades
Miks? Sest raamatu või artikli sisuline tervik aitas selle keeru- kate üksikosade mõistmisele kaasa. Me saame nüüd paljustki aru, sest mõistame, m i k s millestki teatud seoses juttu tehti, m i d a kasutatud mõistete või näidetega edasi anda püüti jne. Mõlgutades mõtteid selle üle, millisel eesmärgil, mis otstarbega õpikus või loengus teatud asju valgustatakse, kujundame õppimise endale samas ka mõttekamaks (igatahes kahandame taoti tekkivat mõttetustaju!). Kui mingi küsimus või kitsam õpiühik on ikka veel segaseks jäänud, püüa sellesse uue ülelugemisega selgust tuua! Ent võid ka ses asjas targemalt tuttavalt selgitust paluda, teatmeteose appi võtta, teist samast ainevallast kirjutatud raamatut lugeda või kui tegemist on terviku seisukohast teisejärgulise küsimusega asjale üldse käega lüüa.
1010 tonni kütust ja 2*1010 tonni hapniku. Sellepärast ongi paljudes riikides loodud energiasäästu- programmid. Suurimaks probleemis on fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad gaasid, mis saastavad loodust (vt lisa 5). Nende gaaside kogunemine atmosfääri kõrgematesse kihtidesse põhjustab Maa kliima soojenemist. (Loodmaa, V. 1980) Energiat säästes, hoiame kokku loodusvarasid nagu maagaaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jt. Selle tulemusena saastame vähem loodust ning kahandame ka pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota ja tarbida. Traditsiooniliste fossiilsete kütuste kasutavate soojuselektrijaamadekõrval peaksid oma koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia. Eesti katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast sealjuures hävitamata rabasid ja metsi. (Loodmaa, V. 1980)
1010 tonni kütust ja 2*1010 tonni hapniku. Sellepärast ongi paljudes riikides loodud energiasäästu- programmid. Suurimaks probleemis on fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad gaasid, mis saastavad loodust (vt lisa 5). Nende gaaside kogunemine atmosfääri kõrgematesse kihtidesse põhjustab Maa kliima soojenemist. (Loodmaa, V. 1980) Energiat säästes, hoiame kokku loodusvarasid nagu maagaaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jt. Selle tulemusena saastame vähem loodust ning kahandame ka pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota ja tarbida. Traditsiooniliste fossiilsete kütuste kasutavate soojuselektrijaamadekõrval peaksid oma koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia. Eesti katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast sealjuures hävitamata rabasid ja metsi. (Loodmaa, V. 1980)
6. 3.2 N¨ aiteid tuletiste kohta rakendustes. Kiirus ja kiirendus. Vaatleme materiaalse objekti sirgjoonelist liikumist x-teljel. Olgu t aeg. Ajavahemikus [t, t + t] liigub objekt teepikkuse x = x(t + t) - x(t) v~ orra. Kuna antud ajavahemiku pikkus on t, siis on keskmine kiirus selles ajavahemikus arvutatav valemiga x(t+t)-x(t) vkesk = x t = t . Hetkkiiruse ajahetkel t saame, kui me kahandame vaadel- dava ajavahemiku pikkuse t nulliks. Seega, tuletise definitsiooni p~ ohjal avaldub hetkkiirus valemiga x(t + t) - x(t) v(t) = lim = x (t). t0 t Sarnaselt saab k¨asitleda ka kiirendust. Ajavahemikus [t, t + t] on kiiruse muut j¨ argmine: v = v(t + t) - v(t)
6. 3.2 N¨ aiteid tuletiste kohta rakendustes. Kiirus ja kiirendus. Vaatleme materiaalse objekti sirgjoonelist liikumist x-teljel. Olgu t aeg. Ajavahemikus [t, t + t] liigub objekt teepikkuse x = x(t + t) - x(t) v~ orra. Kuna antud ajavahemiku pikkus on t, siis on keskmine kiirus selles ajavahemikus arvutatav valemiga x(t+t)-x(t) vkesk = x t = t . Hetkkiiruse ajahetkel t saame, kui me kahandame vaadel- dava ajavahemiku pikkuse t nulliks. Seega, tuletise definitsiooni p~ ohjal avaldub hetkkiirus valemiga x(t + t) - x(t) v(t) = lim = x (t). t0 t Sarnaselt saab k¨asitleda ka kiirendust. Ajavahemikus [t, t + t] on kiiruse muut j¨ argmine: v = v(t + t) - v(t)
annaabi.ee 
