soovime, et iga lugeja ise selleni jõuaks. Sellepärast on teost nimetatud ka moodsaks kreeka tragöödiaks. Iseeneda leidmine - Peategelane, kui noor, alles 15-aastane poiss, ei olnud loomulikult veel ennast leidnud, kuid ka teose teised tegelased tegelesid selle temaatikaga. Saeki oli nt. ennast juba 15-aastasena kaotanud ning oma viiekümnendates aastates polnud ta ennast siiamaani nö. tagasi leidnud - siiamaani kinni vanas armastuses, millest lahti lasta ei osanud. Nõustus Kafkaga magama ka arvatavasti sellepärast, et ta oli kinni enda 15- aastase faasis ja nägi Kafkas oma nooruspõlve armastust. Oshima, kes oli androgüün, oli oma eneseotsingud juba läbinud, kuid ka neid käsitleti teoses mingis mõttes. Kafka näol elas ta oma eneseotsinguid taas uuesti läbi. Nakata puhul see eneseotsing ei kehti - temal oli pigem missioon, mida ta sihikindlalt täitis ja millega ta teiste eneseotsingutele kaasa aitas.
Miks on sinu arvates osa filmi mustvalge ja osa värviline? Film, mis läheb must-valgest värviliseks näitab suurepäraselt kahte erinevat maailma, mis tunduvad üksteisest nii kaugel, kui mis on tegelikult väga sarnased. Võib tekkida tunne, et lossis tutvustatud värviline maailm ei ole kuidagimoodi parem kui julm ja rusuv maailm väljaspool müüre. Värvid võivad olla selleks, et näidata meile hirmuäratavat reaalsust, mis paneb meid tahtma minna tagasi mustvalgesse maailma koos Kafkaga. Värvi ja must- valge vahelduvus annab filmile ebamaise tunde nagu oldaks just naasnud mõnest unenäost.
Bürokraatia kujutamine Franz Kafka teoses ,,Protsess" Franz Kafka (18831924) sündis tollal Austra-Ungari koosseisu kuulunud Prahas juudi päritolu lihakaupmehe peres. Oma tekstid kirjutas Kafka saksa keeles. Autor oli realistliku kirjandusvoolu esindaja ning paljuski olid tema teosed filosoofilised ja sümbolistlikud. Kirjanik pani lugejaid mõtlema inimloomuse sügavama olemuse üle. Kafkaga said alguse sellised nähtused nagu võõrandumine argisest reaalsusest ja maagiline realism. Romaanis ,,Protsess" (1925, kirjutatud 19141915) kujutatakse ohtrate sümbolite abil bürokraatia hammasrataste vahele jäänud väikest inimest. Romaani peetakse autobiograafiliseks ehk kirjaniku enda kogemusel ja tunnetusel põhinevaks. Lisaks Kafka etnilisele taustale ja sünni- ning elukohale Euroopa südames asuvas mitmekeelses Prahas, andsid olulise varjundi kirjaniku loomingule suhted isaga
visioonide rohkus tegelaste sisemaailmas, hingeline ja ruumiline tühjus ning sellest tulenev ja sellele vastanduv kõiksusejanu, alaline ebakindlus ja eksistentsiaalne kahtlemine (Mattias ja Kristiina, Tühirand, Via regia), inimese kohtumine õnnetusega (Sügisball, Võlg), ahistuse ja vangistuse tunne, elamine virtuaalses tegelikkuses (Elu võimalikkusest kosmoses). Maire Jaanus toob Mati Undi eksistentsiaalsete sugemetega töödest esile järgmise sarnasuse modernismi klassiku Franz Kafkaga: "Identifitseerumine ambivalentsuse, abituse, masohhismi, mittevastupanu seisunditega - teisisõnu antikangelasega, kes Protsessi lõpus hukatakse." (Maire Jaanus, 1990) Mattiast ja Kristiinat iseloomustab camus'liku võõrandumise kontseptsiooni mõju - kõige eksisteeriva, isegi armastuse tühjus, mõttetus, surm, eimiski. Kirkegaard'lik negatiivse vabaduse teooria kui modernismi üks alustalasid kuulub kahtlemata Mati Undi eeskujude hulka. Müüdi loomisel on teda kindlasti mõjutanud
Lood algavad realistlikus laadis, loo arenedes asendub fantastilise kirjanduse loodidega. Nt realistlikud tegelased sattuvad täiesti uskumatutesse seiklustesse, sekkub mingi üleloomulik element. Kivirähk kasutab fantastilise mõõtme rõhutamiseks palju liialdusi, animatsiooniloogikat, füüsikaline maailmapilt kummutatakse; oleviku allegooria. Peategelased ei tea täpselt, mis on nende eesmärk elus jne, kuid väga töökad. Kurb ja mõtlemapanev must huumor vms. Veits sarnaneb Kafkaga. „Lood“ on Lutsu „Kevade“ tegelase Kärd’i vaatepunkt.. keda keegi ei mäleta, kes jäi kõigest olulisest ilma jne. „Pagari pipargoogis“ jutt „Kunstnik Jaagup“ on loomise müüt... kunstnik loob mingeid imelikku asju, mida pole olemas. Naeruvääristab ka moodsat kunsti, ready-made, mõttetud asjad jms. Tal üldse palju intertekstuaalsust. 90ndatel kirj lühiproosa on grotesksem, fantistiline element on tugevam, 00ndate tekstides äärmuslik absurd taandub
Raamat autori elust. Lapsepõlvest, mungaks saamisest, elu pärast kloostrist lahkumist. Hinricus ja Albertus aitavad katkuhaigeid. Raadi ja kloostri vahel on arusaamatus, kus sunniti uut usku peale. Mungad elavad valet elu hea varjus. "Tatarlaste kõrb" Dino Buzzatti Dino on Itaalia kirjanik. Esivanemad on Ungarist Itaaliasse kolinud. Lõpetas Milano ülikooli juristina. Nobeli preemia kandidaat. Nõrkus sõjaväega seonduvaga. Teinud näidendeid, lühinäidendeid, kuuldemänge. Võrreldud Kafkaga. Teostes on teemadeks rahutu ootus. Läbiv motiiv on ootus ja aeg. Eksistenstislistlik miks ma olen siin ja kas ma saan midagi teha. Drogo kindluseotsing, elu kulgemine kindluses. Teoses loodetakse, et kõrbes juhtub midagi, mis nende elu muudaks. Peategelane on Giovanni Drogo. Drogo muutub kindluses passiivseks, rutiinne elu, lootus ja usk. Drogo suri vapralt, naeratus näol. Augustinus sihikindel, eraklik, tõsine, hirm naerualuseks jääda. Kõrb oli ka nagu tegelane juba alguses
annaabi.ee 
