Keskpidine küünraveen (v. MEDIANA CUBITI) küünraaugu kohal esineb külgmise ja keskmise käe nahaaluse veeni vahel hästi arenenud anastomoos – keskpidine küünraveen. Eriti viimast ja teisi küünraaugu veene kasutatakse sageli mitmesugusteks manipulatsioonideks –vere võtmiseks, ravimite manustamiseks jm. 23. Ülajäseme süvad veenid: asetsus, suuremate veenide nimetused ka ladina keeles. Kaenlaveen (v. axillaris) ühineb üheks mõlemad õlavarreveenid kaenlaaugu alumise serva juures. Kaenlaveen läheb vahetult üle rangluualuseks veeniks (v.subclavia). Rangluualuse veeni (v.subclavia), mis ühinedes sisemise kägiveeniga moodustab õlavarre-peaveeni (v. brachiocephalica) ja sisemise kägiveeni ühinemisel tekkivat nurka nimetatakse veeninurgaks (angulus venosus). 24
poolpaarituveen, vasak neeruveen, poolpaarituveen, vasak ühisniudeveen, vasak sisemine niudeveen, paarituveen, alumine õõnesveen, parem välimine niudeveen, parem reieveen) · Joonis lk 167 + tv joonis 7 119. Ülajäseme arterid. (joonisel: kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, pindmine pihukaar, süva pihukaar, kämblaarterid, sõrmearterid) · Joonis lk 162 + tv joonis 8 120. Ülajäseme veenid. (joonisel: kaenlaveen, õlavarreveenid, kodarluuveenid, küünarluuveenid, venoossed pihukaared*, kämblaveenid*, sõrmeveenid*) (joonisel 2: kodarluumine nahaveen, küünarluumine nahaveen, vahelmine küünarluumine nahaveen) · Joonis lk 170 + tv joonis 8 121. Alajäseme arterid. (joonisel: keskmine tallaarter, külgmine tallaarter, tallaarter) (joonisel 2: välimine niudearter, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine
sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube
sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube
Juussoontest naaseb veri mööda veene südmesse ühinedes südame lähedal suuremateks arvuliselt vähemateks veenideks. (3) 10 Vasakult alla: Õlavarre peaveen (Vena cava superior/Vena brachiocephalica dextra e sinistra); Rangluuarter (Arteria subclavia); Rangluuveen (Vena subclavia); Kodarluumine nahaveen ( Vena cephalica); Kaenlaveen( Vena axillaris);Kaenlaarter (Arteria axillaris); AORT; ÜLEMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava interior); ALUMINE ÕÕNESVEEN (Vena cava superior); Alanev aort(kõhuaort (Aorta abdomalis)); Õlavarre arter (Artera branchialis); Õlavarreveen (Vena branchialis); Küünarluumine nahaveen (Vena basilica); Küünraaugu ühendusveen; Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica); Küünarluuarter (Arteria ulnaris); Kodarluuarter (arteria radialis); Pihkmised ühissõrmeveenid (Venae digitales palmares
122) Ülajäseme veenid Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 123) Alajäseme arterid Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4
109) Ülajäseme veenid? Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 57 110) Alajäseme arterid? Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks.
109) Ülajäseme veenid? Veenid: Veenid suunavad vere südamesse tagasi kahes kihis: 1) Pindmiste veenide kaudu. Kodarluumine nahaveen läheb üle kaenlaveeniks, küünarluumine nahaveen läheb üle õlavarreveeniks, vahelmine küünarluumine nahaveen 2) Süvade veenide kaudu, mis kulgevad kahekaupa paralleelselt samanimeliste arteritega. Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 57 110) Alajäseme arterid? Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks.
annaabi.ee 
