Omalooming Silm Nägemiselund on meil silm, õues on ilus ilm, silma kaitsevad silmalaod, aga mitte selle eest ,kui silma taod. Silmas paikneb silmaava, silmade pesemine on tava, silmal on esi- ja tagaosa, kuulsin seda tunnis läbi kisa. Mõnede silmad on sinised, teistel aga hoopis rohelised, pigmendist sõltub silmade värv, silmas on ka nägemisnärv. silmalääts muudab kuju, kuid sellest ei olene meie tuju, tänu silmadele me näeme , ning väljas asju üle kaeme .
Enamasti oli turul abiks ning aitas ostjatel aedvilju koju kanda. Kaubamüüja: Ostke head moosi! Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad! Meeldiva lõhnaga maitsetaimed! Tulge siia! Mu emal on maailma parimad porgandid! Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja? Ema: Jah, seesama. Ehk läheb teil siit midagi? Nõid: Vaatame, vaatame. Kaeme taimekesi, kaeme taimekesi, kas sul ka mida mul vaja. Vilets kraam! Kehvad taimed! Jakob: Kuule, sa oled üks häbematu vanaeit. Kõigepealt tuled sa oma näppudega ilusate taimede kallale, siis hoiad neid oma pika nina juures ja nüüd sõimad meie kaupa viletsaks kraamiks! Nõid: Pojake, ah sulle siis meeldib nina, mu ilus pikk nina? Pead saama kah sellise... Vilets kaup. Halvad asjad. Jakob: Ära värista nii jubedalt oma pead. Su kael on ju nii peenike kui kapsajuurikas, ta
süveneb, ja samavõrd on loomulik, et ka kui tal mingit niisugust haigust ei ole. Paneb samasugune kurgukuivus ta kasutoovat jooki jooma. Poolt:Kujutlemist tähelepanelikult vaadeldes selgub, et ta pole midagi muud kui mingi tunnetusvõime rakendamine kehale, mis on selles võimes seesmiselt kohal ja seetõttu eksisteerib. Näiteks kui kutleda kolmnurka, ei mõista me seda kindlalt üksens kolme joonega haaratud figuurina, vaid ühtlasi kaeme oma vaimusilmaga neid kolme joont just kui kohalolevana, seda nimetamegi me kujutlemiseks. Kehal on täiesti selgesti aru saadav kui kuskilt on valus, kõht on tühi või on joogijanu. Kui tunnen jalas valu on füüsika õpetanud, et see taju sünnib närvide abil, mis paiknevad üle kogu jala, ulatudes sealt justkui nööridena ajuni. Kui neid tõmmatakse jalas, tõmbavad ka nemad aju sisimaid osi, milleni nad
muutumatuteks. Nad pole mitte mõistete kaudu “jagatavad”, vaid üksnes kaemuses “piiratavad”. Ruumi ja aja ühtsusest tuletabki Kant selle, et nad ei ole mitte (diskurssiivsed) mõisted, vaid pigemini kaemused. Ruum on välismeele puhas vorm, aeg sisemeele puhas vorm. Kui ruum vahendab viie meele akustilisi, optilisi, maitse- jt. muljeid, siis aeg kuulub sisemeele juurde koos selle ettekujutuste ja kalduvuste, tunnete ja meeleoludega. Kuna kõike, mida me välismeele kaudu kaeme, tajume me kogemuses paratamatult ka sisemeele kaudu, samas kui sisemeeles tajutu ei pea 5 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. olema ühtlasi ka välismeele kaudu tajutud, siis on aeg meelelisuse fundamentaalsem vorm kui ruum. “Aeg on üldse kõigi nähtumuste formaalne tingimus a priori” [A 34 / B 50)]. Puhas ruumikaemus on “võimalikkuse tingimuseks” geomeetriale, puhas ajakaemus aritmeetikale.
..............................................................................................................12 Lisad..................................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Käesolev referaat keskendub Eesti kunsti elavale legendile Jüri Arrakule, kelle teoseid imetleme avalikes kohtades, silmame valitsushoonetes, kaeme kirikutes, aga avastame ka leivapakendil ja kohtab ka heliplaadil. Jüri Arraku omanäoline käekiri on kergesti äratuntav ja kunstnikule ainuomane, suur osa tema tuntumast loomingust on just maalikunst. Just seetõttu otsustasin käesolevas töös uurida Jüri Arraku kunstnikuks kujunemist ja Eesti kunstimaastikul kulgemist. Kasutasin mitmeid internetis ilmunud artikleid ja ka ühte tele- intervjuud, samuti mitmeid raamatuid.
Kutsar ütelnü: "Kule miis, kunigas käsk, tule üles!" Miis karanu ka pistü ja ütelnü jälle: "Siin om" jne. Kunigas ütelnü sõs: "Mina ole helisev kunigas. Kui sa nii kõva miis olet, sõs tule minoga üteh, ma massa hää palga, saat häste süvvä ja juvva." Kaabelnuvva niikavva, ku miis lubanu ka minnä. Isnu sõs miis tõlda kuniga kõrvale, mõõk võetu ka muud'ogi üteh. Nüüd saanuva kodo kuniga poole. Sääl antu sõs mehele süvvä-juvva ja säetü makama, et küll hummogu kaeme tüüd. Hummogu ütelnü kunigas: "Olgu sõs edimätses tüüs sinole: siin liin'a kõrval om haan'amaa, paar virsta edese minneh tule üts tammemõts vasta, säält kääse mõtstsiga vällä -- kes inemene kätte johus, tuu surma saa. Mine' tapa' tuu tsiga är." Miis pelänü küll, et ei tiiä', kus lätt, et olet kuniga tennistüste löönü', piät ka kuniga käskü täütmä. Lännü' sõs tõõne sinnä' poole ja vidänü mõõka takah
Kiisud panid jalga sussid, Sussipaelad läksid krussi, Pimesikk nüüd aita sa Paelad lahti sõlmida. Tsuhha-tsuhha sõidab rong. Mitu vagunit tal on? Ära kuula teiste juttu! Ütle ise ! Ütle ruttu! (ütleb ühe arvu 1-10) Murul mängib väike miisu. See on lasteaia kiisu. Võta tass ja kalla piima, Mine talle juua viima. Kevad palju lilli tõi, Nendest pärga teha võib. Sulle punun pärja pähe, Sina ringist välja lähed. Pall veeres üle tee Kelle kirju pall on see? Kaeme iga põõsa alla, Kus me pall võiks peidus olla? Kes meist läheb kõige ees, See peab käima ringi sees. Hiirepoeg on pesast väljas, Otsib toitu, ta on näljas, Aga kiisu kõnnib aias, Kass on hiirte peale maias! Hüppab krapsti, teeb karnapsti, püüab saaki rohu seest. Hiirepoju jookse koju, Karga ära kassi eest! Vinta vänta virrdi, Timpa-tampa tirrdi. Nip nap null, Sina oled kull! Kukk see istus õunapuul, Uhked laulud olid suul. Õun siis kukkus talle pähe,
otsustusi teha. Kogemuses on üldine seaduandlus, kust tulenevad madalamad seadused ehk loodusteaduse üldisemad seadused. Kvantiteedi kategooriad ja lk 66-67, mis millele vastab? Kaemusaksioom – ekstensiivne suurus ehk me teame, et objektid omavad ajalis-ruumilist mõõdet. Ajalis-ruumilised mõõtmeid saab osadeks võtta ( nt. tahvli pindala, eluiga). Ekstensiive suurus on liitmise teel ehk ükskõik, mida me kaeme, sellel on ekstensiivne suurus. Üks loodusteadusliku uurimisobjekt. Kvaliteedi kategooriatele vastavad: tajuantitsipatsioonid – ettenägemist nähtumustest. Intensiivne suurus, mida tajume taju kaudu. Me ei saa nähtumusi osadeks võtta, sest puudub ajalis-ruumiline mõõde. Intensiivne suurus ehk nt. kas miski on soe või külm. Igal kvaliteedil on oma intensiivsuse aste ehk suurus. Teadust on nii palju kui on matemaatikat. Suurus peab olema määratletav – intensiivne ja
annaabi.ee 
