Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond. Vaagen luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab
Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea – jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael – ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere – jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht – on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond. Vaagen – luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt.
kõhrelised rõngad, mis tagaosas on lahti (sarnaselt hobuserauaga). See võimaldab söögitorus liikuda ka suurematel toidutükkidel. Ka trahhea on seest vooderdatud limaskestaga, mille all paiknevad silelihaskiud. Bronhide ehitus on hingetoruga sarnane. Bronhid hargnevad peenemateks bronhioolideks, neis enam kõhreid ja näärmeid pole (küll aga silelihaskiud vahel on tegu bronhioolide spasmiga). Kopsud (ld k pulmo, kr k pneumon) on koonusekujulised, ülalt kitsamad. Kopsu tipp ulatub kaelapiirkonda, ca 3 cm rangluust kõrgemale. Parem kops koosneb 3, vasak 2 sagarast, iga sagar segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, kus kulgevad närvid, vere ja lümfisooned. Bronhioolid hargnevad kopsusompudeks ehk alveoolideks. Hingamine organismi tasandil toimub tänu rindkere mahu muutustele. Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ning rindkereõõne
paistetus)Ajuturse korral esimene hädaoht selles, et hingamiskeskustest närviimpulsid ei jõua enam pärale. ..Nii ülenevad kui ka alanevad juhteteed läbivad piklikaju.. Ajusild – üks osa tagaajust; ühendus ka ajukesega. Sillas paiknevad viienda kuni kaheksanda peaajunärvi tuumad. 5. kolmiknärv (kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, kolme haruga, millest 1. otsmikupiirkonnas, 2. kulmukaarest allapoole, 3. kaelapiirkonda tundlikkust. Hammastelt, limaskestalt, keele eesmiselt 2/3-lt ja nina limaskestalt puutetundlikkust, huultelt, laugudelt ja silmakestadelt); 6. eemaldajanärv (innerveerib silmamuna välist sirglihast – pöörab silmamuna küljele ja välja – funktsioon oluline silma kohanemisel kaugelevaatamisel); 7. nöonärv (innerveerib näo lihaseid, innerveerib pisara- ja süljenäärmeid); 8. esiku- ja teonärv
korda jaguneb a) ninaseljapiirkonnaks, b) ninaküljepiirkonnaks, c) sõõrmepiirkonnaks; 2) suupiirkond; 3) ülamokapiirkond; 4) alamokapiirkond; 5) lõuatsipiirkond; 6) silmakoopapiirkond; 7) ülalaupiirkond; 8) alalaupiirkond; 9) sarnapiirkond; 10)silmakoopaalune piirkond; 11)mälurlihasepiirkond; 12)põsepiirkond; 13)ülalõuapiirkond; 14)alalõuapiirkond; 15)lõuavaheline piirkond Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: 1) dorsaalset kaelapiirkonda; 2) külgmist kaelapiirkonda; 3) õlavarre-pea lihase piirkonda ventraalsel serval kulgeb kägivagu; 4) ventraalset kaelapiirkonda eristatakse alaosadena kõripiirkonda ja hingetorupiirkonda;5) kaela ja rinna vahel paikneb piht. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Selg luuliseks aluseks on rinna- ja nimmelülid ning laiuseks ristijätkete laius. Eristatakse: 1) rinnalülide piirkond 2) nimmepiirkond
kuid eeskuju raske ära tunda. Halveneb tehnika, toon muutub segaseks, värv kahvatuks. Esineb looma- ja inimfiguure. 7. Kreeka arhailine periood (8.-7. sajand eKr): Eelnev kunst homerose perioodil oli tuntud geomeetrilise stiili kaudu. Selle ajastu vaasidel esinev ornamentika eelistab geomeetrilist laadi kujundeid, vaasidel on kujutatud siksakke, komnurki, sõõre, lainelisi jooni jne. Mustrid asetatud ribadena, enamasti kaelapiirkonda, alumine osa on ilma kujunditeta. Abstraktsete ornamentide kõrval esineb ka lindude ja loomade ja ka inimfiguure. ARHITEKTUUR: Kõige tähtsam ala oli templiehitus. Kreeka tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel ehk krepidomal. Viimasel astmel ehk stülobaadil seisab sammas. Põhiplaanis on tempel piklik nelinurk, jaguneb kolmeks: naos ehk kesmine ja pearuum; eeskoda ehk pronaos idaküljel; tagaruum opisthodomos lääneküljel. Templitüübid, mille kohta KT oli!
paar kõrvalkilpnäärmeid (osadel loomadel panustab 4. paar neelutaskuid natuke ka tüümusesse). Ventraalsest osast moodustub postbranhiaalne keha (postbranchial body) – C-rakud (neuraalharja päritolu) produtseerivad kaltsitoniini, mis vähendab Ca konts. veres -> liitub kilpnäärmega II lõpustaskute vahelisse piirkonda (keskele) tekib omaette taskulaadne moodustis (eessoole ventraalne osa), kust hakkavad migreeruma kaelapiirkonda kilpnäärme rakud (hormoonid türoksiin, trijoodtüroniin – kasv, areng, ainevahetus jpm); jäänukpiirkond kust kilpnäärme rakud migreeruma hakkasid nim keele umbmulguks (foramen cecum) * Kilpnäärme, kõrvalkilpnäärme ja tüümuse arengusse panustab ka kraniaalne neuraalhari 79. Kuidas ja millest kujunevad maks (maksapung ja selle harunemine, hepatoblastid-hepatotsüüdid, kolangiotsüüdid) ja kõhunääre (dorsaalne ja ventraalne pankrease alge) Maks
stiliseerivam laad; loodusmotiivide jaotus muutub sümmeetriliseks ja reeglipäraseks (paleestiili vaasid) Kreeka arhailine periood (8.-7. sajand eKr): Eelnev kunst homerose perioodil oli tuntud geomeetrilise stiili kaudu. Selle ajastu vaasidel esinev ornamentika eelistab geomeetrilist laadi kujundeid, vaasidel on kujutatud siksakke, kolmnurki, sõõre, lainelisi jooni jne. Mustrid asetatud ribadena, enamasti kaelapiirkonda, alumine osa on ilma kujunditeta. Abstraktsete ornamentide kõrval esineb ka lindude ja loomade ja ka inimfiguure. ARHITEKTUUR: Kreeka tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel ehk krepidomal. Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega
vatena, inimese omadega võrreldes teineteisest kaugemal ning kergelt vildakad nagu idamaistel või mongoliidsetel. Kõrvalesta ega -ava pea küljel ei ole. Nina on ebamäärane, üks või kaks väikest auku on identifitseeritud ninasõõrmetena. Suu piirkonda kirjeldatakse kui väikest pilu või pragu. Osadel juhtudel ei ole üldse suud. Tundub, et suu ei ole neil suhtlemiseks ega toitainete sissevõtmiseks. Kaelapiirkonda kirjeldatakse peenikesena ning osadel juhtudel üldse mitte nähtavana, kuna tihedalt kootud rüü on ümber. Enamus vaatlejaid kirjeldab neid huma- noide kui karvutuid. Osadel taastatud kehadel on väike karvkattega piirkond pealael. Teistel näib peas olevat hõbedane pigimüts. Ei olnud mingisuguseid hingamise lisaseadmeid ega suhtlemise vahendeid. See vihjab tele- paatiale ja kõrgemale intelligentsile. Ühel juhtumil oli parema kõrvalesta juures ava, kust
annaabi.ee 
