o Motetid, madrigalid · V o tõusid esiplaanile itaallased o kujunesid uued koolkonnad o värvirohke, jõuline, isikupärane väljendus o iseloomulikud on eksressiivsus ja dramatism o Philippe de Monte, Orlandus Lassus o Missad, motetid, ilmalikud laulud, kaebelaulud, hümnid, passioonid jpm Orlandus Lassus: looming: impulsiivne väljenduslaad, dünaamilisus ja värvirohkus. Vähendatud/suurendatud intervallid zanrid: lustlikud ilmalaulud, passioonid, reekviemid, kaebelaulud teosed: ,,Mu armas preili", ,,Kaja" mõju: täna tema õpilastele püsis polüfooniatehnika ning jõudis tulevaste heliloojate (Bach, Schütz) loomingusse 6. HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA
Küll aga mõtestavad prohvetid ümber mitmed Iisraeli poolt omaks võetud põhimõtted, nt ei samastata enam Jumala õnnistust ja maist edu. LAULUDE LIIGITUS JA KASUTAMINE Tähtsaima zanrina võib välja tuua hümnid, mida kasutati jumalateenistusel ja ohverdamisel. Neid lauldi muusika saatel ja mitmed neist on varustatud muusikaliste juhenditega. Muusikalise saatele osutab ka tihti tõlkimata jäetud sõna sela, mis arvatavasti tähendab muusikalist vahemängu. Hädaolukorras tekkinud kaebelaulud kerkisid taas päevakorda iga uue ähvarduse saabudes. Seal kaevatakse nii aktuaalsete kui üldisemate probleemide üle. Iga selline kaebus lõppes tänu- ja ohvritõotusega. Kaebelaulud võisid olla nii individuaalsed kui kollektiivsed ja neil oli oma koht patukahetsuse ja paastu ajal. Jumala kaitse ja osaduse tunnistamiseks tekkisid tänulaulud, millest omakorda tekkisid usupsalmid. Jumalateenistusel kasutatud kollektiivsed tänulaulud tõrjuti välja hümnide poolt.
Laulude liigitus ja kasutamine. Tähtsaima zanrina võib lauludest välja tuua hümnid, mida kasutati jumalateenistusel ja ohverdamisel. Niisuguste laulude näiteks on 29., 47., 93., 95. ja 99. psalm. Neid lauldi muusika saatel ja mitmed neist on varustatud muusikaliste juhenditega. Muusikalisele saatele osutab ka hümnides sageli esinev tõlkimata jäetud sõna sela, mis arvatavasti tähendab muusikalist vahemängu. Hädaolukorras tekkinud kaebelaulud kerkisid taas päevakorda iga uue ahvarduse saabudes. Näiteks on 60., 74., 80. ja 90. psalm. Seal kaevatakse nii aktuaalsete kui üldisemate probleemide üle. Siiski lõppes iga selline kaebus tänu- ja ohvritõotusega. Kaebelaulud võisid olla nii individuaalsed kui kollektiivsed ja neil oli oma koht patukahetsuse ja paastu ajal. Jumala kaitse ja osaduse tunnistamiseks tekkisid tänulaulud, millest omakorda kasvasid välja usupsalmid
meloodia aluseks värsirida; ühe mõtte kordus (parallelism); värsirütm - trohheus/skandeerimine - kui värsi ja muusika rütm ei lange kokku Ettekande viis: jongutamine (1-2 takti, mõnesõnaline, primitiivne meloodia); itkemine (nutulaul ekstaatilise nutuni välja); loitsimine (nõidussõnade laulmine) - regivärsiline 8 silpi, retsitatiivne, laulsid naised. Liigid: töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud); kalendrilaulud (mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud); tavandi- ehk kaebelaulud; lastelaulud; lüroeepilised laulud 6. Eesti uuem rahvalaul – rahvalaulu iseloomustus, tunnused, ettekande viis, rahvalaulu teemad, esitajad. Eesti rahvapillid. Iseloomustus: 18. sajandil levima hakanud riimiline salmilaul, mille sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Tunnused: ühte osa laulis eeslaulja, teist osa koor; uuemaid laule laulsid mehed; laulude
- sisu eeposest väiksem, ballaadist suurem - vaba vormiga - Puškin, Byron, Alver Valm – õpetliku sisuga lühike mõistujutt - tegelased enamasti loomad - kujundite kasutamine - lõpus tavaliselt moraal - Aisopos, Jakob Tamm Värssromaan – värsivormis teos, millel on romaani ülesehitus - Puškin „Jevgeni Onegin Lüürika – lüüra saatel lauldav, tundeküllane Vanimad näited pärinevad kolmandast aastatuhandest eKr: - kaebelaulud - vaaraodele pühendatud kiituslaulud (oodid) - jumalate ülistuslauulud (hümnid) - kaluri-ja karjaselaulud Lüürika žanrid: - ood – pidulik, ülev luuletus, kiidulaul - epigramm – esialgu kiri mälestussambal, hiljem lühike puändiga lõppev pilkelaul - haiku – Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm koosneb kolmest reast ja 17 silbist ( 5-7-5) teemaks looduse ja inimtunnete seos vihjega aastaajale Sonett
"kirjaoskamatut tüdrukut", lume ja jää tütreks ja võrdlesid neiut Sappho ja temast õhkuva kirega, Humalahullu palakalle Paljude runode lätteks on naiste pettumine oma abikaasades. Käsitletakse otsekoheselt mehe ebatäiuslikkust, isegi julmalt. Pilgatakse mehe füüsilisi nõrkusi. Nt et ei ole miniat, kes aitaks töid teha, kuna mees ei ole suutnud sigitada poega, kes naise võtaks. Kirjeldatakse ka naise kogemusi vägivaldse ja joodikust abielumehega. Küla ja elu armul: naiste kaebelaulud Paljudes kaebelauludes antakse naise kannatusele konkreetne, rasketele elutingimustele viitav seletus. Naise elutingimusteks on pere, kuulumine kas isa, venna, mehe või poja poolt kaitstavasse rühma. Töötada tuli palgalisena, või kui oli liiga nõrk siis kerjama. Kõige tuntum ja kaunim kaeberuno tüüp, nö "lagle-eleegia" kujutab mööda küla ringikäiva paluja-naise tundeid. Selles puudub meelekibedus, samuti enesekesksus. Naise võrdkujuks on veelinnud ja väikelinnud
annaabi.ee 
