Osad taimed on indikaator taimed nt. põldudel ja aias näitavad happesust väike oblikas, põld-nälghein(see näitab, et põld on ka äärmiselt toitaine vaene), põlkannike, põldrõigas(Lõuna-Eestis). Heinamaal näitab hapesust maarjahein. Rabataimed on kõik hapesuse indikaatortaimed. Põhja-eestis näitab leeliselist reak. Põldsinep, põldmurakas, ussikeel, varretu ohakas ja kõige enam lubikas. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki: 1) looduslik mullaviljakus see on looduslikus seisundis olev maa viljakus, kus inimene ei ole mingil moel sattunud aineringesse. Selle loodusliku mulla
4,5 tugevasti happeline muld; 4,6 kuni 5,5 mõõdukalt happeline; 5,6 kuni 6,5 nõrgalt happeline; 6,6 kuni 7,2 neutraalne ja üle 7,2 on leeline keskkond. Tõeline aktiivne mulla happesus saadakse siiski teada kui me mulla happesust mõõdame destilleeritud vee suspensioonis. Me võime pH-d mõõta pH- meetriga, kuid me mõõdame pH-d sageli välja universaalindikaatoriga. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla puhverdusomadused Mulla puhverdusvõime all me mõistame mulla võimet vastu panna ükskõik, millise teguri poolt esile kutsutud reaksioonimuutustele. Järsud reaktsioonimuutused mullas võivad põhjustada elusorganismidele negatiivset mõju. Puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on neelamismahutavus. Mulla viljakus NB! .
Lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta. Õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine, õieneelus lisakroon, tolmukaid kümme, tupp liit- v. lahklehine. Vili: kupar, pähklike v. kuiv mari. Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. N: nurmnelk, aasnelk, harilik seebilill, harilik põisrohi, valge pusurohi, punane pusurohi, tõrvalill, käokann, vesihein, nälghein, mets-tähthein, põld-kaderohi, põld-kadakkaer, vesitähthein, nisulill ehk äiakas, sööt-seiarohi. Sk. Roosõielised - liit- ja lihtlehed, lehed vahelduvalt, abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud. Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised, võib esineda välistupp, õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas, õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike.
PH optimum (joonis tahvlile) • Suurem osa taimi vajab oma kasvuks nõrgalt happelist kuni neutraalset mulla happesust (pH 5,5 – 7). Selleks et mulda saada sobiva happesusega tuleb seda neutraliseerida. Muldade neutraliseerimiseks sobivad paekivi jahu, dolomiidi jahu, klinkri tolm, põlevkivi tuhk, puu tuhk. HAPPELINE MULD (pH alla 5,5) Põldrõigas, põld-nälghein, põld-kaderohi, väikeoblikas jusshein, maarjahein, jänestarn, tähttarn, karusammal ja/või põldkannike NEUTRAALNE MULD (pH 5,5 – 7,5) Põldsinep, põld-kukekannus, kollane karikakar ja humallutsern ALUSELINE MULD (lubjarikas muld, pH üle7,5) Lubikas, angerpist, varretu ohakas, seakapsas. Mineraalainete transport mullas • Kolm võimalikku viisi mineraalainete kättesaamiseks:
Selle tulemus on alati suurem H5,6, seeg anäitab kogu potensiaalset happesust. H8,2 järgi arvutatakse välja lubjatarvet, et likvideerida happesust. Mulla happesus on teatud taimedele väga oluline. Taimed on kohastunud teatud keskkonnatingimustele. Indikaatortaimed on kohastunud kindlale pH-le. Näiteks rabas kasvab huulhein, seega on keskkond happeline. Põldrõigas, põldkannike, nälghein (näitab ka, et põld on üli toitainete vaene), põld-kaderohi näitavad , et põldu on vaja lubjata. Jusshein on kõige tüüpilisem happesuse indikaatortaim Lõuna-Eestis. Ainult väga lubjarikkal pinnasel kasvab lubikas. Ka põldsinep on lubjarikka mulla indikaator. MULLA NEELAMISMAHUTAVUS JA KÜLLASTUSASTE Mullas võivad olla neeldunud katioonid ja anioonid. Neeldunud katioonid jaotatakse kaheks: 1)neeldunud vesinik ja alumiinium, tähistatakse H 2) neeldunud alused, tähistatakse S, need on kõik ülejäänud katioonid
Kui roomava tulika kõrval esinevad veel põldosi, paiseleht ja hanijalg, peab mulla alumisi kihte kobestama (sügavkobesti või sügavale ulatuvate juurtega kultuurtaimed lutsern, mesikas, raps jne). Esineb aga veel valge karikakar, väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega ja kui mullaanalüüs seda kinnitab, siis on tarvilik muldade lupjamine. Indikaatortaimedena saame kasutada järgmisi umbrohuliike: Umbrohud happelistel muldadel: nälghein, põld-kaderohi, väike oblikas, kassiristik, jusshein. Umbrohud, mis eelistavad nõrgalt happelist mulda: põldrõigas, valge karikakar, põldkannike. Umbrohud, mis eelistavad nõrgalt happelist või neutraalset mulda: teekummel, harilik punand, põld- piimohakas, tuulekaer, harilik rukkihein, paljas võõrkakar. Umbrohud neutraalsetel ja aluselistel muldadel: koerputk, põld-kukekannus, põldsinep, kollane karikakar, humallutsern, harilik tõlkjas, valge mesikas, sirplutsern. Happesuse suhtes ükskõiksed: h
annaabi.ee 
