traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, 4 möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge.
väärt. Tõmbasin eksamil pileti, milles olid küsimused: 1) Lastekirjanduse mõiste, defineerimise probleemid, suhe täiskasvanute kirjandusega 2) Realism Eesti lastekirjanduses (arengujooned, temaatika, autorid, teosed, tunnused jne) 3) Ernst Enno või Karl Eduard Sööda luule 4) Kahe teose võrdlemine, oli kaks valikut. Ise valisin Carrolli „Alice Imedemaal“ ja Truupõllu „Rohelise Päikese maa“, teine valik oli vist Kaburi „Rops“ ja Beekmani „Aatomiku juhtumused“. Kuna ma kummalgi seminaril ei osalenud, pidin vastama ka lisaküsimusele, milleks oli mul kahe teose võrdlus erinevatel tasanditel (Parijõe „Teraspoiss“ ja Karu „Nullpunkt“). Tuletan meelde, et see oli vaid üks pilet mitmest! Samuti oli eksamil kõigile viis faktilist küsimust, mida ma täpselt enam ei mäleta. Üks oli kindlasti Ansomardi kohta – mis on tema päris nimi ning mida ta tõi eesti lastekirjandusse. Teine
ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A. Lindgren ,,Vahtramäe Emil", E.Raud ,,Naksitrallid" Huumor heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Tänapäevases tähenduses alates 18sajandist. Teistest koomika liikidest (satiir, sarkasm, iroonia) erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge
(jõudis Eestisse 1955)). · Kajastused sõnalavastuste helikujunduses ja lavakujunduses seni ei olnud võimalik sõnalavastuses kasutada muusikalist kujundust (ainult naturaalne heli), kuid nüüd sai salvestustehnikaga kasutada helilindilt tulevat muusikat. Lavakujundus arenes tehnikaga koos. Uudne võte tegelase valgussõõri asetamine. · Otsesed temaatilised kajastused (nt Kaburi ,,Rops", Tambergi/Krossi ,,Kuupaisteoratoorium" I lavaline oratoorium NL) Tehnika areng tekitas ka küsimuse, kas pärast teleka tulekut publik tulebki veel teatrisse. Oli nii poolt kui ka vastuargumente. Publiku huvi ei vähenenud. Muutused kultuurielus: · Rohkem sõnavabadust (vihjed, alltekstid) · Lääne mõjud (moodsad kunstivoolud, muusika, hipiliikumine jne) Esimesed kirjakontaktid välismaaga, raadiojaamad jne. Perioodi suunatähiseid Eestis:
revolutsiooni poolel, ning selle järel oli ta mitmetel tähtsatel ametikohtadel. Milton kirjutas palju traktaate kuninga vastu. "Arespogitica" (1644; eesti k. 1987). Sai suurepärase hariduse, õppis teoloogiat, oli kursis antiikkirjandusega, valdas paljusid võõrkeeli. 1660.aastal taastati kuningavõim ja hakati revolutsioonimeelseid taga kiusama. Siis, põlu all ja pimedaks jäänuna, kirjutas ta oma peateose "Kaotatud paradiis" (Paradise lost; 1667; eesti k vaid katkendid Boris Kaburi ja Rein Raua poolt) Poeem 12-es laulus. Kirjutatud blank värsis ilma riimita värss, kuid korrapärane. See on inglise kirjanduse ja luule üks eripärasid, et võeti kasutusele blank värss, sealt läks see edasi inglise draamasse ja seal kujunes sellest põhivärss, nt Shakespeare'il on näidendid enamjaolt blank värsis. Blankvärssi on tunduvalt kergem tõlkida. Religioosne-filosoofiline teos, mingi seos on Dante "Jumaliku komöödiaga", kuid on ka erinevusi
Mats Traati ümbritseb teatud salapära -- ta on sõnaaher ega armasta isiklikust elust rääkimist. Seetõttu pole temaga tehtud ka palju intervjuusid. 2. "Harala elulugude" sünd ja areng 1915. aastal ilmus Ameerikas Edgar Lee Mastersi sulest "Spoon River Anthology", mis tõlgituna eesti keelde tähendab "Spoon Riveri antoloogia". Seda on tõlgitud ka kui "Spoon Riveri koolnud". See sisaldas epitaafe ehk hauakirju. Eestindatuna Boris Kaburi poolt ilmus see aastal 1976, samal aastal, kui anti välja esimene trükk "Harala elulugudest", mis sisaldas 55 epitaafi. Enne oli üksikuid epitaafe ilmunud ka mujal. Varasemaid elulugusid oli võimalik lugeda "Kandilistes lauludes" ja viimaseid "Kultuuris ja Elus". Autor jätkas endale 2 arvatavasti südamelähedaste "Harala elulugude" seeriaga värsikogus "Sügislootus", kusjuures need jõudsid järjest kaasajale lähemale. Viimased