,,Mõtteid romaanist "Kuritöö ja karistus" Romaanis "Kuritöö ja karistus" valitseb sünge meeleolu. Sureb seitse inimest: kolm tapetut, kaks haigusest surnuks puretut, üks surnukstallatu ja üks õnnetu, kes ise endale käe külge paneb. Ei jää palju puudu ka kaheksandast, kui kaasvangid Raskolnikovile kallale tungivad: "Jumalasalgaja, nihilist!" Kas nõnda tume romaan annab üldse lootust helgemale tulevikule? Teose neljandas osas arutleb Raskolnikov: "Sonjal on kolm teed: kanalisse hüpata, hullumajja sattuda või liiderlikkusse langeda." Mis võikski kohutavam olla? Pärast romaani lugemist kummitas mind nähtud unenägu paratamatust saatusest, mis polnud küll minu oma, kuid sellevõrra masendavam, sest olin võimetu seda muutma
dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks võideldes kurjusega. Teisi osasid kehastavad kaasvangid. Muusika oli sügavmõtteline, kohati mõtlema panev ning kurb. Mulle muusika meeldis, kuna see sobis kkokku loo stiiliga. Kõige rohkem meeldis mulle Sancho Panza, kuna teda mängis Ago Anderson. Ago Anderson on mu lemmik Eesti näitleja. 2 Dirigenti ma ei märganud, kuid orkestri tööga jäin rahule. Nad mängisid väga hästi ning mõned laulud jäid isegi kummitama
Loomulikult huvitab paljusid, milliseid riideid ja jalanõusid ta ikkagi sellise summa eest omale soetas. Paljud tunnevad isegi huvi, kas ta õmmelda oskab, sest sellest saaks vanglas ilmselt tema igapäevatöö. Anna-Maria Galojani kohtuotsuse üle on aktiivselt säutsutud ka portaalis Twitter. Näiteks kolumnist ja raamatu "Küsimused kõikidele vastustele" autor Susan Luitsalu kirjutab: "Huvitav, mis Galojan vanglasse selga paneb ja mida arvavad sellest rekkalesbidest kaasvangid?" Ajakirjanik Anvar Samost mõtiskleb aga: "Harku naistevanglas jääb varsti nii mõnigi lihtsameelne oma rahast ilma." Kui Galojan peab end tõesti süütuks, võiks ta kohtus täpsemalt lahti seletada oma sisseostud, mitte vastata järgnevalt: ,,Ma olin kutsutud Euroopa Liikumisse tööle. Ma olin valitud ühehäälselt Eesti Euroopa Liikumise juhatajaks. Eelnev juhataja ei suutnud oma suutmatuse ja hariduse puudumise tõttu Euroopa Liikumist juhtida. Hansapangast saadi miljon krooni ja
ning ei näe muud, kui varje, millega ta peab leppima kui tegelikkusega. Maapealne elu võimaldab inimesel näha tõelist reaalsust ja terviklikku, nii öelda suur pilti, näha, et päikene on see, mis koopasse varje heidab. Kui inimene, kes on näinud päikest ja käinud koopast väljas, peaks naasema pimedasse koopasse, et oma kaasvange harida, naerdaks ta üle. Tema maailmavaade on muutunud, kuid nii nagu oli alguses raske valgusega harjuda, on nüüd raske tagasi pimedusse tulla ning ka kaasvangid näevad seda, mistõttu nad ei tahagi koopast lahkuda. Raske on õpetada inimestele seda, millest neil vähimatki aimu ei ole. Platon ütleb, et kuigi haritust ei ole võimalik koopas elavatele inimestele sisendada, on võimelisus ja vahend harituseni jõudmiseks kõigil hinges olemas. Siit järeldabki Platon, et hariduse andmine seisnebki inimesele vahendi kätte näitamises, mille abil inimene, olles suunatud õigele teele, saab ennast seejärel ise harida.
Mõned aastad tagasi ju selgus, et Murru vangla juhtkond korraldab oma ,,staarretsidele" jalgrattamatku loodusesse, vabu nädalalõpe ja koduvisiite. Vangistusseadus aga sätestab, et kinnipeetavatele võib lubada ka töötamist ja õppimist väljaspool vanglat. Hmm.. Võrdselt koheldakse vanglas maksupetturit, liiklushuligaani, retsidivist-mõrvarit ja pedofiili. Kui väljas võivad levida viimastele määratud väikestest karitustest pettunud inimeste jutud, justkui määraksid kaasvangid lapsepilastajatele ,,lisakaristusi", siis reaalsuses meie humaanne vanglasüsteem seda ei lubaks pedofiilid on eraldatud, turvalisuskaalutlustel. Jah, olud vanglates on muutunud nii mõnusaks, et tekib küsimus milleks see kõik? Mis on meie vanglasüsteemi eesmärk? Kirja on pandud rehabilitatsioon vangide ümberkasvatamine, nende vabanemisjärgne integratsioon ühiskonda. Mina, tavaline inimene, küsin endalt milleks? Milleks ja kelle jaoks on vaja sulandada
Ameerika riikidele selgeks, teha, et tuleks leida alternatiive kokaiini kasvatamisele. Ladina- Ameerika riigid justkui võtavad seda kuulda, samas aga mitte eriti. Miks olla mõne Ladina-Ameerika banaanivabariigi trumbiks - illustreerivaks näiteks kogu maailmale, et Euroopas on meeletu nõudlus kokaiini järgi? Kui üldse vanglasse minna, kas tasub seda teha Ladina-Ameerikas, kus ei saa isegi aru, mille eest kaasvangid sulle peksa annavad ja mida vangivalvur sulle võõras keeles seletab ja hiljem erivahenditega argumenteerib. Rääkimata Eesti maine rikkujast maailmas, kes tõmbab vee peale sportlaste, muusikute ja poliitikute aastatepikkusele tööle kujundada Eestist pilti kui toredate ja töökate inimestega riigist. Päti märk külge kogu eluks. Nooruse lolluste arvele kirjutatud teod jäävad aastateks teie karistusregistrisse ja ahendavad
annaabi.ee 
