KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada a...
3. oskab leida üles õiguslikult olulised faktilised asjaolud ning analüüsida, millised võiksid olla nõuded võlasuhtest; 4. saab aru hüpoteesi formuleerimise vajadusest ning oskab kontrollida kaasuse lahendamise üldskeemi esimest elementi; 5. teab, millised on müügilepingu tunnused, müügilepingust tulenevad müüja ja ostja põhikohustused; oskab eristada hoiu-, töövõtu, laenu-, üüri- ja rendilepingut ja nendest tulenevaid põhikohustusi. Kaasuste lahendamisest: kaasustele antud vastused peavad olema õiguslikult põhjendatud. See tähendab, et tudengil tuleb leida üles asjakohane õigusnorm, hinnata selle õigusnormi eeldusi, kaasuse asjaolusid ja seejärel teha õiguslik järeldus (nn subsumeerida). 1. Kaasus „Itaalia kingad“ Eesti King OÜ (ostja) nägi Internetis reklaami, milles Scarpa OÜ (müüja) teatas, et müüb kvaliteetseid Itaalia kingi „Ferrare“, 100 eurot tk. Ostjal tekkis kohene huvi ja ta soovis neid kingi osta
ka seadusega seotusel väärtusjurisprudentsis oma koht. Püüeldakse õiglase otsustuse järele, samas püütakse siduda seda seadusega seotud raamidega. Kohtunik pole otsustamisel vaba. Ta on ühelt poolt seotud otsustamise kohustusega ja teiselt poolt ka kehtiva õigusega. Parim tee seaduslikul alusel otsustamiseks on traditsiooniline deduktiivne rakendusmudel, e subsumeerimine. Tuleb leida side seaduse semantilise kuju ja seadusandja tahte vahel. See kindlustab kaasustele võrdse lähenemise. See on skemaatiliselt lihtne tee väikse eelduse hõlmatusel suurest eeldusest järgneb sünteesina järeldus. Väidetakse, et õiglane otsustus peab sündima kehtiva seaduse raames, see vajalik, et tagada võrdsuse printsiip ja õiguskindlus. Väidetakse veel, et küsimuse aitab lihtsalt lahendada hoolikas normi valimine. Siiski ei saa eelnevaga päriselt nõustuda. Seadus saab ikkagi vaid siis õigus olla, kui temas sisaldub õiguse idee
Kõikide sotsialiseerijate, ühiskonna abil. See võiks meile anda teavet meie enda kohta, isiku kohta mingist situatsioonis. (lk. 95) Nt kui leida võõras vara, kas jätta see endale või hakata omanikku otsima (õigusvastane, õiguspärane), peale teo toimepanemist saab isik ise oma käitumisele hinnangu anda. Nt kella leidmine tualetist, kas võtta endale, ignoreerida, viia valvelauda, ise otsida omanikku kuulutusega. Teadasaamise võimalus uuringutes, kus küsitakse selliste kaasustele auat vastust või siis eelpool toodud näited hetkeotsustus. Selle abil teada saada selline käitumise suundumus. Õigusteadvuse struktuur ja arengutase. Inimeste normikohane käitumine ei ole otseselt tingitud juriidilistest teadmistest või sihilikust õiguspärasest käitumisest, kuid öelda võib, et see arenenud õigusteadvuse sisu väljendub õiguspärases käitumises. Oluline on siinkohal avada õigusteadvuse, kui indiviidi reaalselt talitleva käitumisregulaatori sisu ja
Kõikide sotsialiseerijate, ühiskonna abil. See võiks meile anda teavet meie enda kohta, isiku kohta mingist situatsioonis. (lk. 95) Nt kui leida võõras vara, kas jätta see endale või hakata omanikku otsima (õigusvastane, õiguspärane), peale teo toimepanemist saab isik ise oma käitumisele hinnangu anda. Nt kella leidmine tualetist, kas võtta endale, ignoreerida, viia valvelauda, ise otsida omanikku kuulutusega. Teadasaamise võimalus uuringutes, kus küsitakse selliste kaasustele ausat vastust või siis eelpool toodud näited hetkeotsustus. Selle abil teada saada selline käitumise suundumus. Õigusteadvuse struktuur ja arengutase. Inimeste normikohane käitumine ei ole otseselt tingitud juriidilistest teadmistest või sihilikust õiguspärasest käitumisest, kuid öelda võib, et see arenenud õigusteadvuse sisu väljendub õiguspärases käitumises. Oluline on siinkohal avada õigusteadvuse, kui indiviidi reaalselt talitleva käitumisregulaatori sisu ja
siduda seda seadusega seotud raamidega. /Kohtunik pole otsustamisel vaba. Ta on ühelt poolt seotud otsustamise kohustusega ja teiselt poolt ka kehtiva õigusega. Kontinentaal-Euroopas ei oma niivõrd tähtsust see, kuidas kohtunik otsuseni jõuab, vaid millised on otsustuse seaduslikud alused. Parim tee seaduslikul alusel otsustamiseks on traditsiooniline deduktiivne rakendusmudel, e subsumeerimine. Tuleb leida side seaduse semantilise kuju ja seadusandja tahte vahel. See kindlustab kaasustele võrdse lähenemise. Subsumptsiooniga ületatakse keeleline mudel. See on skemaatiliselt lihtne tee – väikse eelduse hõlmatusel suurest eeldusest järgneb sünteesina järeldus. Tegemist on süllogismi mudeliga ja siin saab kasutada formaalse loogika reegleid. Väidetakse, et õiglane otsustus peab sündima kehtiva seaduse raames, see vajalik, et tagada võrdsuse printsiip ja õiguskindlus. Väidetakse veel, et küsimuse aitab lihtsalt lahendada hoolikas normi valimine
annaabi.ee 
