lõigul muutsime vastavalt vajadusele näidet või järeldust. Meie arvates sobib moto kirjandisse. Moto kehtib Holdeni puhul. Tema pidas väga halvaks maailma võltsi olekut ja selle tõttu ei näinud ta noore inimese elus rõõmu. Holdeni arust oli ka kool võlts ning selletõttu lahkus ta sealt, et saavutada paremat maailma, aga jäi hoopis ilma heast haridusest. Teema ümbersõnastused: · Holden vajab oma muredele lahendust. · Holden vajab hirmudest vabanemist. · Kaastundmus kui elutahte algus. Mari-Liis Kõiv Brenda Uga 10B
Penno kuulusid G. Martinoff, R.Kaasik, H. Ronimois, A. Linkhorst jt., seisnes Soomes olevatele eestlastele kiire ülesõiduvõimaluse muretsemises. Kuidas Rootsi avalikkus vastu võttis põgenike saabumise, selle kohta on ajakirjanduses arvukaid näiteid. Kirjeldadakse merereisi, üldist olukorda, põgenemise põhjusi. Sõjast eemal olnud Rootsi nägi esmakordselt näost näkku sõjatsoonis olnuid. Kirjeldusi iseloomustab sügav kaastundmus ja põgenejate olukorra ja elamuste mõistmine. Humanismist kantud suhtumine merelt tulijate vastu nii avalikus sõnas kui ametivõimude esindajate, organisatsioonide ja üksikisikute poolt äratas tänutunde ja ja lõi soodsa õhkkonna uue maa ja ta rahva suhtes. Pärast sõdu ja okupatsioone, hirmu ja kannatusi, leiti end sõbralikult ja rahuaegsel maal, kus oli tahet mõista ja aidata. Rannavalve, sõjaväeüksused, politsei, kodukaitse, lotade organisatsioon, Päästearmee, Punane Rist,
Ta on vaesus ja sopp ja vilets rahulolu!" Tund, millal ütlete: ,,Mis tühja mu voorusest! Ta pole veel pannud mind märatsema. Kuis olen väsinud oma hääst ja kurjast! See kõik on vaesus ja sopp ja vilets rahulolu!" Tund, millal ütlete: ,,Mis tühja mu õiglusest! Ei ma näe, et oleksin leek ja süsi. Ent õiglane on leek ja süsi!" Tund, millal ütlete: ,,Mis tühja mu kaastundmusest! Kas kaas-tundmus ei ole rist, millele naelutatakse see, kes armastab inimesi? Kuid minu kaastundmus ei ole ristilöömine!" Kas kõnelesite juba nii? Kas kisendasite juba nii? Ah, kuis oleksin kuulnud teid nii juba kisendavat! Mitte teie patt - teie rahulolu piskuga kisendab taeva poole, teie ihnus teie patuski veel kisendab taeva poole! Kus on ometi välk, mis nooliks teid oma keelega? Kus on hullus, mida tuleks eostada teie verre? Vaadake, ma õpetan teile üliinimest: tema on see välk, tema on see hullus! -
langeb 1860. aastate algusesse. Et Suure-Jaani kehva sauniku poeg tegi hämmastavat karjääri ja jäi seejuures sisemistes veendumustes kindlalt truuks oma rõhutud rahvale, oli ühelt poolt imetlusväärne ja üllatav, teiselt poolt aga väljendas ometi üht oma aja seaduspärasust. (Jansen 1983: 7) Köleri tolleaegsed mõtted ja meeleolud on küllalt selgelt kirja pandud tema biograafias: ,,Mida lähemalt ma vaatlesin talurahva elu, seda enam suurenes minu hinge vallanud sügav kaastundmus, sest tõelisus ületas kõik, mida võis luua metsikuim fantaasia. Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata." Ent ometi oli ta otsustanud: ,,Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks..." (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama
langeb 1860. aastate algusesse. Et Suure-Jaani kehva sauniku poeg tegi hämmastavat karjääri ja jäi seejuures sisemistes veendumustes kindlalt truuks oma rõhutud rahvale, oli ühelt poolt imetlusväärne ja üllatav, teiselt poolt aga väljendas ometi üht oma aja seaduspärasust. (Jansen 1983: 7) Köleri tolleaegsed mõtted ja meeleolud on küllalt selgelt kirja pandud tema biograafias: „Mida lähemalt ma vaatlesin talurahva elu, seda enam suurenes minu hinge vallanud sügav kaastundmus, sest tõelisus ületas kõik, mida võis luua metsikuim fantaasia. Maale minnes nutsin ma tihti kui laps, tundes oma täielikku jõuetust rahvast millegagi aidata.“ Ent ometi oli ta otsustanud: „Võtsin nõuks seda teha, mis võin, et ilma vägivaldsuseta inimlik elu eestlastele tuleks...“ (Jansen 1983: 9) Võib-olla on Köleri üks suuremaid ajaloolisi teeneid see, et ta õhutas ja abistas Viljandimaa talupoegi ja maaharitlasi, kes 1860. aastate keskpaiku hakkasid esitama
Laiskade altar (lad. k.). 140 se. Sügavast haledustundest haaras ta lapsukese ja läks sellega minema. Last kotist välja võttes leidis ta selle väga inetu olevat. Vaese jõmpsika vasemat silma kattis soolatüügas, pea oli tal õlgade vahel, selgroog lookas, rinnakorv ulatus ettepoole, jalad olid kõverad; kuid ise näis ta elurõõmus olevat, ja kuigi võimatu oli aru saada, mis keeles ta lällutas, ennustas ta kisa siiski jõudu ja tervist. Kogu seda inetust nähes kasvas Claude'i kaastundmus veel suuremaks. Armastusest venna vastu tõotas ta oma südames seda last üles kasvatada, et kui suuri puudusi ja vigu väikesel Jehanil tulevikus ka poleks, oleksid need selle halastustöö läbi lunastatud. See oli nagu heategude kapital, mida ta oma noorema venna heaks kogus; heategude kogus, mida ta juba ette tema jaoks tahtis varuda juhuks, kui sel väikesel veidrikul kord puudu peaks tulema sellest ainsast rahast, mis kõlbab sissepääsu muretsemiseks paradiisi.
Ta lõõtsutas nii kangesti, et vaevalt häält sai teha. Aga ta segaseid sõnu ei olnud vajagi; oli muidugi näha, et Priidu hirmus väsinud ja valusatest pistetest vaevatud oli. Sõnadest võis veel nii palju aru saada, et ta teisi edasi kihutas ja ise maha, soovis jääda. Sepp oli kahevahel; Mai aga ütles kindla sõnaga, et ta venda üksi pool-surnult tagaajajate ja metselajate kätte ei jäta. Teatud asi, et naisterahvad seal julgemad on kui lõvid, kus nende südameheldus ja kaastundmus äratatud on. Olgu nende abist siis käsu või kahju, olgu see hea või paha, mis nende ärganud tundmus neid tegema ajab, -- tehtud saab see ikkagi. Tuli siis Maie soovil oodata, kuni .Priidu teekonda võiks jätkata. Villu pani nüüd alles Maie maha; ta läks otsima ja a leidis hea peidupaiga kõrge ja paksu rägastiku keskel, kuhu üheainsa kitsä köha läbi võis sisse pääseda. Sinna istusid Mai ja Priidu maTia, kuna sepp rägastiku suu ees valvas
annaabi.ee 
