rikkumata kõigest ümbritsevast. Mida vanemaks me saame, seda vähem me kuulame oma südame häält, sest ühiskond, milles elame ei soosi emotsioone. Elus edasi jõudmiseks pead olema karm kaalutleja ja enesekeskne edasipürgija, sest ainult tugevad väljuvad sellest võitlusest võitjatena. Emotsioonid jäävad tagaplaanile. Me kohandame end ühiskonnale ja üldistele tõekspidamistele. Inimesed peaksid olema üksteise suhtes hoolivamad, leplikumad ja kaastundlikumad. Kuulake oma südame häält ja tegutsege selle järgi, see ei ole nõrkus kui hoolime ja austame oma kaaskodanikke ja oma lähedasi. Ka iseendal on hoopis parem tunne kui oled teinud midagi mitte kasusaamise eesmärgil vaid see tegu on tulnud südamest ja mingist sisemisest vajadusest. Elu peab tundma õppima läbi oma südame! Aga kuidas? Varuge kannatust, ärge tehke otsuseid läbimõtlematult ja vastu oma tegelikke soove, arvestage teistega, otsige sõprust, mis
Praegusel ajal sunnitakse haridust peale, kuna ilma selleta töökohta ei saa. Seega haridust ei väärtustata enam. Tähtis on vaid lõputunnistus. Majanduskriisi teiseks haruks on eetikakriis. Inimesed ei väärtusta enam omavahelisi suhteid ning ka viisakus on peaaegu kadunud. 21. sajandi inimesed on keskendunud iseendale nagu seda oli ka Dorian Grey Oscar Wilde romaanis. Dorian oli keskendunud rohkem enda ilu peale ning käitus teiste inimestega inetult. Vanasti olid inimesed kaastundlikumad ning abistasid oma lähedasi. Perekonna väärtustamine ei ole tänapäeval sama, mis oli 20. sajandil. Kui vanasti inimesed sõlmisid omavahel tugevad abielusidemed, siis esimese tüli käigus ei antud kohe lahutust sisse, nagu on kombeks tänapäeval. Üks põhjustest on see, et inimestel oli suurem eneseväärikus ning kardeti jääda häbisse naabrite ees. Praegusel ajal on esikohal karjäär, mille
· Au, staatus ja kuulsus asetsevad teiste inimeste kujutelmades. Meie õnn asub väljaspool meid ennast, ta asub teiste peades. · EETIKA kaastunne teise inimeste puuduste suhtes, neid hinnates ja jättes vaatamata voorused, rõõmud toob endale rahu ja vabaduse, õnne, sest ei tunne kadedust. · Arvas, et naised on loodud alluma, on loomult võimelised ratsionaalsemate otsuste langetamiseks ja kaastundlikumad(viimne oli pigem nõrkus.) · Seisis loomaõiguste eest. Leidis, et neil on samamoodi Tahe, mille kaudu nad on inimestega ühtsed. Hea inimene pidavat loomas seda Tahet nägema. ELU LÕPP · Elas Frankfurtis. Tal olid kaks puudlit. · Suri südameatakki oma tugitoolis, aastal 1860. Ta oli siis 72-aastane. VÄLJAVÕTE TEMA RAAMATUST ,,ELUTARKUS" "Vaesuses sündinule seevastu paistab vaesus loomuliku olukorrana; hiljem talle
läbi, et ei ole mõistlik nende juures sellega üritadagi. Kõnesolevast põhiveast saavad alguse valskus, truudusetus, äraandmine ja tänamatus. Kohtule valeande andmiseski on naised tihedamini süüdi kui mehed. Kas neil tohikski üldse lasta vannet anda? Aeg-ajalt kordub juhtum, et daamid, kellel millestki puudust ei ole, ärides mõne asja salaja hõlma alla peidavad ja ära näppavad. [Vikerkaar, 1996/6, lk 6] Naised on küll kaastundlikumad kui mehed, kuna neil on suurem empaatiavõime, nad suudavad end panda teise olendi asemele, mistõttu neil võib raske jääda objektiivseks. Ebaõigluse põhjus ei ole mõistuse puudus, vaid naine on emotsionaalne ja seega mängivad tunded palju rolli, mis võivad teda mõjutada. Naised on küll kavalamad, kuid see ei tähenda seda, et kõik naised valetaksid. Arvan, et valetamine ei olene soost. On olemas ka valetavaid mehi. Arvan, et see oleneb kasvatusest, keskkonnast ja
Süstemaatilise raamatukogu pidaja. Loogikale aluse panija. LÜTSEUMi looja. Tema filosofeerimise üks viise oli seda teha jalutades, ringi uidates. Üks tuntumaid teoseid “Nikomachose eetika”. Ta küsitleb - mis teeb inimesi õnnelikuks? - VOORUSED (12 tk), üheks vooruslikuks oskuseks peab ta sotsiaalset kompetentsi. Vooruslikkus tähendab mõõduka tasakaalu saavutamist. Moraalne elu nõuab aega ja harjutamist. Peaksime olema kaastundlikumad teiste suhtes. Aristoteles arendas edasi ka retoorikat - kõnekunsti. Aristoteles võttis kasutusele termini KATARSIS, mis tähendas emotsionaalset puhastamist kunstilise elamuse kaudu, hirmust vabanemist. Kunst (nt antiikteater) pakkus võimaluse rääkida asjadest nii nagu nad tegelikult on. Katarsises peitub ühtlasti vaimne selguse moment, kus me mõistame, 7
Näiteks hingelist valu. Sageli ei taju inimesed just väga mõistlikul tasemel enda tegevuste mõju teistele inimestele. Näiteks sõnade mõju. Inimeste teod on sageli emotsionaalse alatooniga. See tähendab, et on põhjustatud just tunde aistingutest. Paljud tahud inimese käitumise ja ka mõtlemise struktuurides on omane ka loomadel. Kuid empaatia võime aga loomadel enamasti puudub. Kuid inimestel selline omadus sageli ei avaldu. Selge on see, et inimesed peaksid olema palju rohkem kaastundlikumad ja hoolivamad teiste suhtes kui seni. See tähendab ühtlasi ka seda, et peab teadma ja tunnetama rohkem enda tegevuste mõju teiste inimeste psüühikale. Kuid selline iseloom on inimese psühholoogias enamasti ,,nõrga intensiivsusega". Kui see aga nii ei oleks, eksisteeriks inimeste vahel palju vähem konflikte. Teiste inimeste mõistmine ja tema tunnete tajumine on väga oluline omadus. Kuid enamusel on selline võime kas pealiskaudne või lühiajaline. Alles pärast surma
Näiteks hingelist valu. Sageli ei taju inimesed just väga mõistlikul tasemel enda tegevuste mõju teiste inimestele. Näiteks sõnade mõju. Inimeste teod on sageli emotsionaalse alatooniga. See tähendab, et on põhjustatud just tunde aistingutest. Paljud tahud inimese käitumise ja ka mõtlemise struktuurides on omane ka loomadel. Kuid empaatia võime aga loomadel enamasti puudub. Kuid inimestel selline omadus sageli ei avaldu. Selge on see, et inimesed peaksid olema palju rohkem kaastundlikumad ja hoolivamad teiste suhtes kui seni. See tähendab ühtlasi ka seda, et peab teadma ja tunnetama rohkem enda tegevuste mõju teiste inimeste psüühikale. Kuid selline iseloom on inimese psühholoogias enamasti ,,nõrga intensiivsusega". Kui see aga nii ei oleks, eksisteeriks inimeste vahel palju vähem konflikte. Teiste inimeste mõistmine ja tema tunnete tajumine on väga oluline omadus. Kuid enamusel on selline võime kas pealiskaudne või lühiajaline. Alles pärast surma
Näiteks hingelist valu. Sageli ei taju inimesed just väga mõistlikul tasemel enda tegevuste mõju teistele inimestele. Näiteks sõnade mõju. Inimeste teod on sageli emotsionaalse alatooniga. See tähendab, et on põhjustatud just tunde aistingutest. Paljud tahud inimese käitumise ja ka mõtlemise struktuurides on omane ka loomadel. Kuid empaatia võime aga loomadel enamasti puudub. Kuid inimestel selline omadus sageli ei avaldu. Selge on see, et inimesed peaksid olema palju rohkem kaastundlikumad ja hoolivamad teiste suhtes kui seni. See tähendab ühtlasi ka seda, et peab teadma ja tunnetama rohkem enda tegevuste mõju teiste inimeste psüühikale. Kuid selline iseloom on inimese psühholoogias enamasti „nõrga intensiivsusega“. Kui see aga nii ei oleks, eksisteeriks inimeste vahel palju vähem konflikte. Teiste inimeste mõistmine ja tema tunnete tajumine on väga oluline omadus. Kuid enamusel on selline võime kas pealiskaudne või lühiajaline. Alles pärast surma
annaabi.ee 
