Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Parlamendi volitused Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: 6 · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul.Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on tähtsaid valdkondi, nagu maksustamisküsimused või iga-aastane põllumajandustoodete hindade ülevaatamine, mille kohta parlament annab ainult oma arvamuse
lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Parlament on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: õigus anda seadusandlikke akte rahandusalased volitused järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul. Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on tähtsaid valdkondi, nagu maksustamisküsimused või iga-aastane põllumajandustoodete hindade ülevaatamine, mille kohta parlament annab ainult oma arvamuse.
rakendatakse Ministrite Nõukogule erinevates poliitikavaldkondades. Kõik need protseduurid jagavad võimu erinevate institutsioonide vahel erinevalt; tekitavad institutsioonide siseses sektorite tasakaalus erinevusi vastavalt kasutatava protseduuri iseloomule; soodustavad erinevaid strateegiaid ja kehtestavad erinevad läbirääkimiste nõudmised (siin tulevadki mängu head ametnike oskused); annavad teatud tulemuste tekkele eelise. Kõige keerulisem on kaasotsustamine. 2) Valitseb kõrge institutsionaalne killustatus Ministrite Nõukogus, Komisjonis, Parlamendis. Selline hübriidne ja keeruline struktuur asetab liikmesriigid keerulisse keskkonda, kus neil puuduvad piisavad ressursid nagu võim, päevakava kontroll, partei distsipliin, võrgustike (networks) ja administratiivsete traditsioonide olemasolu mida saaksid koduriigi huvides efektiivselt kasutada. Liikmesriikidel on keerulise struktuuri tõttu raskusi läbirääkimiste
kontrollimistüübid (plaanipärane, juhuslik, mitteformaalne). 15. Kaasamine, kaasamise vormid ja meetodid Töötajate kaasamise või osalemise all peetakse silmas töötaja võimalust osaleda otsustamisel ettevõttes sõltumata töötaja positsioonist. Töötajate kaasamise vormid on: informeerimine (enne või pärast otsuste tegemist), konsulteerimine (töötajate arvamuse küsimine) kaasotsustamine (töötajatele otsustusõiguse andmine) Töötajate kaasamise tulemuslikkus sõltub kahest dimensioonist: juhtimisotsuse tähtsus ja töötajate mõju. Juhtimisotsuste tähtsus: Mida kõrgema tasandi juhtimisotsustesse töötajaid kaasatakse (strateegilised, operatiivsed), seda intensiivsem on kaasamine: · Strateegilised eesmärgid, struktuur, investeeringud, ühinemised · Taktikalised tehnoloogiad, töökorraldus, palgasüsteem · Operatiivsed allüksuse tasandil
parandab-täiendab seda ja annab siis seisukohavõtuks parlamendi täiskogule. Raportööriks saamisel käib komisjonisisene võitlus- konkurents. Võidab see, kes on aktiivsem ja kompetentsem antud alal. Raportöör või raporti kirjutamisse kaasata väliseid lepingulisi eksperte. Otsustusi teeb Europarlament vastavalt Amsterdami lepinguga (189/B) sätestatud lihtsustatud Kaasotsustamise Menetluse skeemide kohaselt (vaata lisa ,,Lihtsustatud KAASOTSUSTAMINE"), kus Europarlamendile sekundeerivad Komisjon ja Nõukogu ettenähtud operogramm-tehnoloogiate kohaselt kvalifitseeritud häälteenamusega vaheotsuste/lõppotsuse või absoluutse häälteenamusega vaheotsuste/lõppotsuse kaudu. Keerukaim otsustusmehhanismi variant näeb ette nn Lepituskomitee sekkumise. Europarlamendi koosseis ja töökorraldus ------------------------------------------------------ Vastavalt 2000.aasta Nizza lepingule pidanuks laieneva EL-i
Nõukogule erinevates poliitikavaldkondades. Kõik need protseduurid jagavad võimu erinevate institutsioonide vahel erinevalt; tekitavad institutsioonide siseses sektorite tasakaalus erinevusi vastavalt kasutatava protseduuri iseloomule; soodustavad erinevaid strateegiaid ja kehtestavad erinevad läbirääkimiste nõudmised (siin tulevadki mängu head ametnike oskused); annavad teatud tulemuste tekkele eelise. Kõige keerulisem on kaasotsustamine. 2) Valitseb kõrge institutsionaalne killustatus Ministrite Nõukogus, Komisjonis, Parlamendis. Selline hübriidne ja keeruline struktuur asetab liikmesriigid keerulisse keskkonda, kus neil puuduvad piisavad ressursid nagu võim, päevakava kontroll, partei distsipliin, võrgustike (networks) ja administratiivsete traditsioonide olemasolu mida saaksid koduriigi huvides efektiivselt kasutada. Liikmesriikidel on keerulise struktuuri tõttu raskusi läbirääkimiste pidamisega