nõudnud selle eest tasu, sai kolleegiumi arvates eeldada, et abikaasadel oli vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni teine abikaasa esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks või abikaasadele ühiselt kuuluva kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks. Ühisomandi puhul ei saa siiski kasutuseeliste ulatust kindlaks teha ja kasutuseeliste hüvitamist nõuda sarnaselt kaasomandile, s.o kaasomaniku mõtteliste osade järgi. Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud, peab kohus abikaasa kui ühisomaniku kasutuseelise väärtuse määramisel mh arvestama asjaolu, et abikaasadel on ühisomandi tõttu ühine jagamatu õigus kogu asja kasutada ning saada esemest ühiselt kasu, sh kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kolleegiumi hinnangul on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus
omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese): Kinnisasjale tervikuna või selle reaalosale Hoonestusõigusele Kaasomand – mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile Mitu kinnisasja – peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks Reaalservituudi tekkimine Reaalservituudi seadmiseks vajalik teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõigusleping (võib olla tingimuslik). Vajalik ka kinnistusraamatukanne.
ühisest asjast seega ei ole kaasomanikul omandit asja konkreetsele osale, vaid osa omandiõigusest kogu asjale ehk nn mõtteline osa (pars indivisa).54 AÕS § 70 lg 4 järgi kuulub ühisomand üheaegselt kahele või enamale isikule, kuid ei ole jagatud kindlateks mõttelisteks osadeks ning AÕS § 70 lg 3 sätestab, et kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv asi ning igale omanikule kuulub mõtteline osa, mida ta võib käsutada nagu ainuomanik. Kaasomandile sarnane oli juba vanemas Rooma õiguses näiteks pärijate ühisus, kus mitmele omanikule kuulus üks ja seesama asi. Oluline on, et üksikule omanikule ei kuulu seejuures varast või üksikutest esemetest iseseisvat osa. Asja ühine käsutamine ei olnud vajalik, kuid eeldati, et keegi ei kuritarvita teise omaniku usaldust.55 Eelklassikalisel ajastul tekib kaasomand asja või vara osade üle (communio pro indiviso,
teiste osade suhtes. Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes. Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust. REAALSERVITUUDI ESE - Kinnisasi tervikuna või selle reaalosa ja hoonestusõigus - Kaasomand mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile - Mitu kinnisasja peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks TEKKIMINE Reaalservituudi seadmiseks vajalik teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (võib olla tingimuslik). Vajalik ka kinnistusraamatukanne. Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik
naabritel maatüki omaniku suhtes) olid suures osas sätestatud juba vanemal perioodil – kuningate ja varase vabariigi ajal, nende hulka kuuluvad ka näiteks XII tahvli seaduste sätted: (7, 9a: (Ulp. D.43, 27, 1, 8) 12 tahvli seadused nõudsid, et 15 jalast kõrgemal tuleb puu oksad ära lõigata; või 7, 10: (Plin. Nat.hist. 16, 5, 15) 12 tahvli seadustega on lubatud võõrale krundile langenud puuvili ära korjata). Kaasomandile sarnane oli juba vanemas Rooma õiguses näiteks pärijate ühisus, kus mitmele omanikule kuulus üks ja seesama asi. Oluline on, et üksikule omanikule ei kuulu seejuures varast või üksikutest esemetest iseseisvat osa. Samas pole vajalik, et nad kõik käsutaksid seda eset koos, vaid seda võib teha igaüks eraldi. Eeldatakse siiski, et sellisel puhul on omanike vahel usalduslik suhe, mis välistab kuritarvitused.
igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese): Kinnisasjale tervikuna või selle reaalosale Hoonestusõigusele Kaasomand – mõttelisele osale ei saa seada, saab reaalosale või kogu kaasomandile Mitu kinnisasja – peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks Reaalservituudi tekkimine Reaalservituudi seadmiseks vajalik teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõigusleping (võib olla tingimuslik). Vajalik ka kinnistusraamatukanne.
annaabi.ee 
