lõpetamata, kuid redigeeritud ja tõlgitud said osad teosed. Analoogsena kavandatud "Usundiloo käsiraamat". Kõrvaltööna avaldas ta paar artiklit "Emakeele Seltsi Aastaraamatus" ning tõlkis "Kreeka kirjanduse antoloogias" ilmunud tekste. 19701980. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soome-ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta, ta on üks 12-köitelise "Enzyklopädie des Märchens" kaasautoreid. Uku Masinu elutee lõppes 25. aprillil 1985. aastal Tartus. Maetud on ta Raadi Vana-Jaani kalmistule. PEREST Masingu emal Annal ja isal Aadul oli kaks last - poeg Uku(sünninimega Hugo Albert) ja tütar Agnes. Oma kodutalu olevat Uku isa Aadu saanud juba kaheksa aastaselt ja kaheksa kopika eest mõisahärra krahv Alexander Keyserlingilt. Vaatamata sellele , et Uku lahkus isatalust juba 12. aastaselt armastas Uku väga oma
Ta rõhutab, et venelaste misjonitegevus oli rahumeelsem kui saksa ristirüütlite relvastatud võitlus. Ajakirjades pööras tähelepanu Venemaa ajaloo, geograafia, õiguskorra, statistika, kommete ja kultuurile. Venekeelset kirjandust kasutas ta suhteliselt vähe, sest vene keel oli talle tundmatu. Ta kaitseb Venemaad Lääne-Euroopa riikide negatiivse eelarvamuse eest. Hupelil õnnestus leida oma ajakirjale mitmeid Venemaal elavaid või siis Venemaad hästi tundvaid kaasautoreid, kes niisamuti tahtsid jääda anonüümseteks. Hupeli peateos Venemaa kohta Pärast Liivi- ja Eestimaa topograafia lõpetamist võttis Hupel kaheköitelises teoses "Vene riigikorra kujutamise katse" kokku oma Venemaa-alased uurimused. Teose esimeses köites kirjeldatakse Venemaa geograafiat, kliimat, elanikkonda, ametkondi, sõjaväge, majandust ja kaubandust, religiooni. Teises köites kirjutatakse Venemaa kubermangudest. Pühendab palju
Vaimustus uutest väljatöötatud modernsetest maalitehnikatest. Oma teostes ta säilitas kirjeldavaid elemente ning püüdis jätta muljet liikumisest, helidest ja valgusest. Teoseid: ,,Koer keti otsas" (1912), ,,Poogna rütmid" (1912), ,,Kihutav auto" (1912). GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: ,,Anarhist Galli matused" (1911). GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" (1912). EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit
kirjeldavaid elemente ning püüdis jätta muljet liikumisest, helidest ja valgusest. Teoseid: „Koer keti otsas“ (1912), „Poogna rütmid“ (1912), „Kihutav auto“ (1912). ● GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: „Anarhist Galli matused“ (1911). ● GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: „Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf“ (1912). ● UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga. Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil. Teoseid: „Inimkeha liikumine“ (1913).
Vaimustus uutest väljatöötatud modernsetest maalitehnikatest. Oma teostes ta säilitas kirjeldavaid elemente ning püüdis jätta muljet liikumisest, helidest ja valgusest. Teoseid: ,,Koer keti otsas" (1912), ,,Poogna rütmid" (1912), ,,Kihutav auto" (1912). GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: ,,Anarhist Galli matused" (1911). GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" (1912). UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga. Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil. Teoseid: ,,Inimkeha liikumine" (1913). KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 86-99
Vaimustus uutest väljatöötatud modernsetest maalitehnikatest. Oma teostes ta säilitas kirjeldavaid elemente ning püüdis jätta muljet liikumisest, helidest ja valgusest. Teoseid: ,,Koer keti otsas" (1912), ,,Poogna rütmid" (1912), ,,Kihutav auto" (1912). GARLO CARRA (1881-1966) Oma teostes kasutas ta silindreid, koonuseid ja ellipseid oma anarhistlike vaadete edasiandmiseks. Teoseid: ,,Anarhist Galli matused" (1911). GINO SEVERINI (1883-1966) Oli üks futuristliku manifestatsiooni kaasautoreid. Severini stiil jäi suhteliselt kubistlikuks ja rangeks, eriti kiindunud oli ta tantsijate kujutamisse. Teoseid: ,,Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" (1912). UMBERTO BOCCIONI (1882-1916) Boccioni oli futuristide teoreetik ja juhtfiguur. Tegeles nii skulptuuri kui ka maalikunstiga. Tema maalides oli liikumine edasi antud väreluse ja joone murdmise abil. Teoseid: ,,Inimkeha liikumine" (1913). KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 86-99
annaabi.ee 
