valitseja peab põhjalikult teadma. Platon arvab, et need kolm klassi ei tohi omavahel kokku puutuda ja üksteise asjadesse segada, sest see toob riigile suurimat kahju. Minu arvates oli Platoni ideaalriigi idees mitu nõrka kohta. Tema ideaalriik eeldab, et kõik on rahul enda kohaga ühiskonnas ja elavad täiuslikus harmoonias. Ma arvan, et ühel hetkel sooviksid inimesed ikkagi vaheldust ja kõik inimesed ei nõustuks sellega, et riigis langetatakse otsuseid ilma rahva kaasamiseta. Alati on ühiskonnas erinevate vaatepiltidega inimesi ning harmooniat on väga raske saavutada. Platon räägib, et tulevastel valitsejatel peaks olema kindel haridus ja kasvatus, mis kasvatab nendest filosoofid. See tähendab, et on juba varem ära valitud, kes saab tulevikus valitsejaks ja teda hakatakse juba varakult treenima. Alati ei pruugi aga inimene kasvada üles heaks valitsejaks või filosoofiks ning ka see on minu arust üks nõrk koht Platoni arutluses. Veel ütleb
Konservatiivne ja järelevalvest huvituv riik tekitab teisitimõtlejate rühmitusi, kes panevad valitseva mõtteviisi kahtluse alla. Tarbimisvajaduste allasurumine loob aluse salakaubanduse suurenemiseks ja korruptsiooniks. Sotsiaalne partnerlus Motiiv Arusaam, mille kohaselt üha keerukamateks muutuvates tegevustingimustes ei ole võimalik edukalt hakkama saada ilma ühiskonnas peituvate väga erinevate huvide ja kompetentside kaasamiseta otsustamisse, teisalt soov ületada võõrandumisnähtused radikaalse detsentraliseerimise 8 ja demokratiseerimise kaudu. Tunnused Erinevalt turukesksest jätkustsenaariumist ja riigikesksest konservatiivsest stsenaariumist on sotsiaalse partnerluse arengutee tugevalt kodanikuühiskonna keskne. Otsustusprotsess on avalik ja läbipaistev. Avalikku sfääri puudutavad otsused kujundatakse riigi ning kodanikuühiskonna
(Goldratt, Cox 2007, 415) Dettmer, kes on üks tunnustatumaid Piirangute teooria eksperte ja raamatute autoreid on defineerin "Piirangute teooriat" kui juhtimisfilosoofial põhinevat metodoloogiat. Seetõttu nimetatakse Piirangute teooriat nii juhtimisfilosoofiaks kui ka metodoloogiaks, kuid üldiselt tähistatakse Piirangute teooria nime all siiski teatud teadmiste kogumit. (Dettmer 2004) Ilma mõtlemisprotsesside kaasamiseta võimaldab Piirangute teooria lahendada tootmisprobleeme ja juhtida füüsilisi piiranguid ettevõtete sees. Kui kaasatakse mõtlemisprotsessid, siis on võimalike leida ja juhtida piiranguid terves ettevõttes, ka siis, kui piiranguks on tegevuspoliitika, näitajad või käitumiseharjumused (Goldratt, Cox 2007, 416-417) Kokkuvõtlikult on Piirangute teooria käsitlusi küll erinevaid, kuid praktikas rakendatakse siiski peamisest kontseptsioonist tulenevaid samme erinevate eesmärkide
-Töötajaskonna kaasamine kvaliteedi saavutamisele tähendab, et kvaliteet on igaühe asi. Organisatsioonid ei ole ülalt alla kontrollitavad masinavärgid, vaid elavad organismid. - Jäätmete vähendamine. Materjalid, energia, tegevused ja aeg, mis kulutatakse ilma selle kaasamiseta lõpptarbijani jõudva väärtuse loomisse, tuleb välistada. -Juhtimine realiteetide alusel. Lääne teaduslikust traditsiooni järgides rajaneb kvaliteet vaatlusele, mõõtmisele ja sihipärasusele. Võttes arvesse mõistuslikkuse ning eriti inimlike
huviorbiidis. Sageli ollakse arvamusel, et sport on avatud ning demokraatlik nähtus ning seetõttu ei ole sport seotud ebavõrdsusega majanduslikus seisundis ning positsioonis. Ehkki see väide võib olla tõsi mõnede mitteformaalselt organiseerunud spordivormide puhul, esineb ametlikult organiseeritud spordis nii majanduslik kui ka sotsiaalne ebavõrdsus. Organiseeritud sport ei arene ilma materiaalsete vahendite kaasamiseta. Inimgrupid, kes kontrollivad neid resursse ning kasutavad neid spordi organiseerimiseks ja spondeerimiseks lähtuvad alati enda väärtustest ning huvidest. Oleks ettekujutlematu, et tänapäeva olümpiamänge sponsoreerivad hiigelkorporatsioonid ei arvestaks selgelt spondeerimisega seotud ettevõtte turunduslike ja majanduslike huvidega. Ühiskonna mõjuvõimsad grupid omavad suurt mõju sellele, millised
Kuidas mõõta vastutust? Holokaust ei tuginenud ainult Hitleri juhitud väike pühendunud natside grupile, kelle sooviks oli mõrvata kõik Euroopa juudid. Holokausti teostamise eelduseks oli, et selles osales suur arv erinevaid ameteid pidavad inimesi. Keegi pidi juudid registreerima, tehes sellega võimalikuks juutide tuvastamise; keegi pidi rongid surmalaagritesse sõidutama. Keegi pidi tegelema rahastamisega, sest miljonite inimeste mõrvamine oli kulukas, jne. Üksikisikute kaasamiseta ei oleks nii ulatuslik massimõrv mitte kunagi õnnestunud. Järgnevalt on esitatud viis juhtumit, mis räägivad viiest inimesest (mõni neist on reaalselt eksisteerinud, mõni on välja mõeldud), kes on osalenud holokaustis. Õpilaste ülesandeks on arutleda selle üle, keda neist võib pidada vastutavaks holokausti eest ning kelle kanda on suurim vastutus. Küsimused Kellel lasub suurim moraalne vastutus mõrvade eest: kas inimesel, kes juute registreeris; inimesel, kes neid
annaabi.ee 
