- riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidentaalsetes vabariikides on presidential aga dekreediõigus igal ajal, kuid seal on seadlusel väiksem jõud kui seadusel. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad(kontrasignatuurid) Riigikogu esimees ja peaminister, sest riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Riigikogu tuleb kokku, president esitab seadlused, ja Riigikogu võtab vastu neid kinnitava või tühistava seaduse(Riigikogu kontrollõigus). Seadlusega ei saa kehtestadada/muuta/tühistada põhiseadust, riiklikke makes kehtestavaid seadusi ja riigieelarvet. Vabariigi presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid,
õigusakt, mis on välja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla). Seadluse andmine on praktikas väga piiratud. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti põhiseaduse §104 loetletud seadusi ning riiklike makse kehtestavaid seadusi. Seadusandliku protsessi staadiumid. 1
Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla). Seadluse andmine on praktikas väga piiratud. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti põhiseaduse §104 loetletud seadusi ning riiklike makse kehtestavaid seadusi. 43. Seadusandliku protsessi staadiumid
kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja. Presidentaalses riigis (nt. USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused. Õigus anda seadlusi nim. Presidenti dekreediõiguseks. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka riigikogu esimees ja peaminister. 13. Määrus õigustloova aktina (üldiselt): Määrus on levinuim, erialane õigusakt, mille annab välja täidesaatev organ. Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. On haldusdokument, organisatsiooniline, korraldav dokument, mis on seaduse ja seadluse täitmiseks. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool
Seadlus e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Presidentaalses riigis (USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused. Õigust anda seadlusi nimetatakse presidendi dekreediõiguseks. Vastavalt põhiseadusele saab president seadlusi vastu võtta siis, kui 1. Riigikogu ei saa kokku tulla 2. On olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrasignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Peaministri puudumisel asjaomane minister. Põhiseaduse §109 kehtestab, et kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab president seadlused riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise
c) presidendil oli õigus määrata Riigivolikogu uue koosseisu ennetähtaegne valimine ja Riiginõukogu uue koosseisu ennetähtaegne kujundamine, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused. Ta võis seda teha ka siis, kui valitsusele või isegi selle üksikule liikmele avaldati umbusaldust. d) valitsuse kujundamine oli presidendi ainupädevuses - ta nimetas ja vabastas valitsuse või selle üksiku liikme eriõigusel, st. sellisel aktil ei olnud kaasallkirjad vajalikud. Riigikogu valitsuse moodustamisel ei osalenud. e) President oli riigikaitse ja relvajõudude kõrgeim juht. f) president nimetas ja vabastas eriõigusel paljusid riigiametnikke, sealhulgas ka kõiki kohtunikke. 72. Nimetage eesti eelkonstitutsioonid aastatest 1988 kuni 1990. 1) 1988. a. kevadel- suvel esitati NSV Liidu konstitutsiooni (põhiseaduse) muudatuste ja täienduste seaduse eelnõu ja NSV Liidu rahvasaadikute valimise seaduse eelnõu. 2) 16. novembril 1988. a
annaabi.ee 
