Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaasaaegset" - 9 õppematerjali

Raamatupidamis programmide võrdlus
2
xlsx

Raamatupidamis programmide võrdlus

kasutus? Mida pakutakse veel Kaugkasutus pole raamatupidamisteenust osutavale firmale? võimalik(varukoopiad). 8. Kas saab teha, saata ja vastuvõtta e- arveid? Ei saa. 9. Kas saab teha, saata ja vastu võtta pdf- arveid? Võimalik teha ja saata. 10. Kas saab programmist saata aastaaruande failina äriregistrisse? Ei saa. 11. Mis iseloomustab seda tarkvara, kui kaasaaegset tarkvara? Arendustöö 12. Kas Internetis on saadaval demo? Juhendid? Jah 13. Missuguseid võimalusi tootja/müüja pakub raamatupidajale programmiga iseseisvalt tutvumiseks ja õppimiseks? Kas Internetist allalaetavad toimuvad koolitused? demoversioonid 14. Kas saab tasuta raamatupidamist teha? Kui palju, kui kaua? Jah, 15. Mis maksab tarkvara aastas(ilma-km- ta), kui soovin teha 5 firmale

Majandus → Raamatupidamine
71 allalaadimist
Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontsert
4
odt

Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontsert

Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Keelpillikvartett Prezioso, koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola) ja Andreas Lend (tšello), tegutseb alates 2006. aastast. Kõik liikmed on õppinud Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning on muusikud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. Nende repertuaar on mitmekesine, hõlmates klassikalist kvartetirepertuaari, kaasaaegset muusikat ning ka popmuusika töötlusi. Keelpillikvarteti ja Rannapi kontsert koosnes viiest osast. Peale esimest kahte osa oli väike vaheaeg. Esimesena kõlas keelpillikvarteti esituses Rannapi 1992. aastal kirjutatud lugu „Prodigal Son”. See lugu ei puudutanud mind sügavamalt. Loo esimene pool oli kiire ning sünge, meenutades õudusfilmi taustamuusikat. Loo teine pool oli aeglasem ning malbem, meeldides mulle rohkem, kui kvarteti esimene osa

Muusika → Muusika
2 allalaadimist
Felix Mendelssohn
3
doc

Felix Mendelssohn

ta pianisti ning 13-selt dirigendina. 1820-30-ndail aastail Mendelssohn reisis palju ­ Itaalias, Sveitsis, Prantsusmaal, Sotimaal, Inglismaal, kus pälvis tähelepanu nii pianisti, helilooja kui dirigendina. Reisimuljed kajastusid romantikuile tüüpiliselt ka tema loomingus (Itaalia- ja Soti- sümfoonia, Veneetsia gondlilaulud) Aastast 1835 kuni surmani elas ja töötas ta peamiselt Leipzigis; õpetas Konservatooriumis, juhatas Gewandhausis kontserte, propageerides varasemat ja kaasaaegset muusikat. 1847.a. kevadel suri tema armastatud õde Fanny ­ vapustusest toibumata lahkus ka Mendelssohn (38-aastaselt!) sama aasta sügisel (insult). Erilise populaarsuse, nii helilooja kui oreli-ja klaverivirtuoosina ning dirigendina saavutas Mendelssohn Inglismaal, kus juhatas muuhulgas eriti suurvorme, näit. 1847 Händeli "Messiast", Haydni "Loomist", Beethoveni "Missa solemnist". Looming Mendelssohni looming hõlmab mitmeid zanre, tänapäeval on tuntuimad

Muusika → Muusika
30 allalaadimist
David Hume
10
docx

David Hume

Hume veetis oma lapsepõlves palju aega Berwicki lähedal asuvatel piiriäärsetel aladel. Nende perel oli maja Ninewellis. Davidi isa suri peale tema teist sünnipäeva, jättes naise Katherine'i kasvatada kaks last. Katherine sai aru, et David oli oma teadmistelt küpsenud ebatavaliselt varajaselt ning, kui Davidi vanem vend John Edinburghi ülikooli siirdus, siis läks sinna ka kaheteistkümne aastane David. Ta õppis ajalugu, kirjandust, tolleaegset ja antiikfilosoofiat, matemaatikat ja kaasaaegset füüsikat. Hume'i perekond arvas, et talle sobib õigusteaduses karjääri teha, aga tema eelistas lugeda klassikuid nagu Cicero. Ta eesmärgiks oli saada õpetlaseks ja filosoofiks ning seepärast seadis endale karmid nõuded. Ta luges erinevaid filosoofilisi teoseid ja arutles nende üle kolm aastat, kuni ta enda arvates oli leidnud sügavama mõtte oma filosoofias. Tema filosoofilise nägemuse intensiivne arendamine muutis ta ühiskonna suhtes isoleerituks ning viis ta

Filosoofia → Filosoofia
60 allalaadimist
Kriitiline lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes
8
doc

Kriitiline lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes

> ideoloogiliste riigiaparaatide alla kuuluvad religioon ja haridus (koolid), perekond, õigus, poliitiline süsteem ja parteid, kultuurisfäär, kommunikatsioon (ajakirjandus, raadio, TV) > repressiivsed riigiaparaadid ­ hõlmavad ideoloogiat. Frankfurdi koolkond Põhiautorid: T. Adorno, H. Marcuse, M. Horkheimer. Uuringute põhiküsimus: miks Marxi ennustatud klassivõitluse intensiivistumine ei ole tekitanud revolutsiooni? ­ massimeedial oluline roll kui osal kaasaaegset kapitalistlikku ühiskonda iseloomustavast kultuuritööstusest. ­ eesmärk tuua esile modernse ühiskonna kitsaskohti, et aidata selle kaudu kaasa inimeste emantsipatsioonile. Horkheimer (1934): 20. saj alguses on näha võistlusliku, liberaalse kapitalismi langust ning suure organiseeritud tööstuse tõusu. Horkheimeri ja Adorno lõid mõiste kultuuritööstus, et tõmmata tähelepanu kultuuri industrialiseerumisele ja kommertsialiseerumisele kapitalistlikes tootmissuhetes.

Meedia → Meediateooriad
34 allalaadimist
L-da Vinci elu ja looming
11
doc

L. da Vinci elu ja looming

Johannes" "Mona Lisa" "Anghiari lahing" "Leda" "Bacchus" "Ristija Johannes". 2.1.1,,Maarja kuulutus" Kuigi ei ole säilinud ühtki dokumenti, mis kinnitaks, et Leonardo da Vinci on selle teose maalinud, viitab siiski detailide erakordselt peen teostus selgelt talle. Valminud arvatakse olevat umbes aastatel 1470-1473 ning mõningate ebatäpsuste tõttu võime arvata, et teos on Leonardo da Vinci üks esimesi suuremaid töid. Stiililt esindab veel kaasaaegset Firenze maitset. Leonardole omaselt on siin väga peenelt välja joonistatud riided ja õrn taustamaastik. Nagu paljudes teisteski oma maalides on kunstnik ka siin asetanud inimfiguurid nii, et heledad näod tulevad tumedal taustal selgelt esile. Traditsioone eirates maalis Leonardo inglitele realistlikud linnutiivad. Maalil põlvitav ingel põlvitab ning on ühe käe tõstnud tervituseks. Ingli vasakus käes asetseb lilla liilia, mis viitab Maarja puutumatusele pärispatust, neitsilikule

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
19 allalaadimist
Sügisball - Unt
8
docx

Sügisball - Unt

riides, mõtles ta, tänu juhusele sain nüüd lõpuks ka endale mõelda.” lk 174 üleval 2 lk 174 (Maurer) Mõtleb galaktikast ja keskpunktist. Nägi Theod ja üht naist. Mõtles, et äkki naisel ongi siukse mölakaga mingi lugu. “Maurer ei armastanud õnnetusi. Ta vältis kõike, mis võis teda kurvaks teha. Ta kartis Kurbust. Ta eelistas näha head. Ta pöördus ära ja läks koju. Juba eemalt kuulis ta kiirabiauto sireeni, seda kaasaaegset viimsepäevapasunat, mis peab kõigile kuulutama, et kellegi viimane tund on käes.” lk 176 all + lk 177 ülal 3 lk 177 (Eero) Ta ei saanud rahu. Sõi isutult jne. Siis mõistis, et armastab Laurat (keep in mind et ta ikka ei teadnud tema nime). Eero teadis ainult ta nägu. Kõndis tänavatel ja siis pidurdamise heli saatel nägi kuidas 10m eemal oli inimene auto alla jäänud. Arvas enda kuuenda meelega, et oli napilt ise sellest pääsenud. 4 lk 179 (Laura)

Kirjandus → 11.klass
28 allalaadimist
Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid
17
docx

Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid

,,Geograafia" Ptolemaios kritiseeris oma ,,Geographike hyphegesis" (,,Geograafia õpetused"), kaheksast raamatust koosnevas teoses, kaasaaegset geograafi Tüürose Marinose kaarte ning samuti ka kokkuvõtet varasemate autorite töödest. Lisaks kriitikale on ta välja andnud täpsed õpetused, kuidas kaarte koostada ja seda lausa kolmes erinevas projektsioonis. Oma töös on ta välja toonud 350 astronoomilist

Geograafia → Sissejuhatus geomaatikasse
30 allalaadimist
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Tähelepanu pöörati nüüd taimegruppidele, mis kulgesid pikalt aiast välja, William Robinson (1838-1935) töötas 1860-ndatel Londoni botaanikaaias, osakonnas, kus kasvatati kohalikke metsikuid taimi. Tema huvi asja vastu oli suur, et mitte öelda fanaatiline, ning peagi asus ta kodumaiseid taimi laiemalt propageerima nii ajakirjades kui raamatutes. 1870. a. ilmus tema raamat "The Wild Garden", millel oli väga suur mõju. Robinsoni ideaaliks oli loodus, kuid ta põlgas sügavalt kaasaaegset aednikustiili ning eksootilisi taimi. Robinsoni vaimustasid eelkõige kodumaised metsa- ja aasataimed, lupiinid, anemoonid, nelgid ja kannikesed ja sõnajalad. Aga, nagu näitab tema järgmine raamat, "The English Flower Garden" (1883), huvitas teda ka "taluaed" (cottage garden) (Hellström 1997). Koostanud: 144 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13

Arhitektuur → Maastikuarhitektuuri ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun