kõveraid. Joon.5.8. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1. Ahtri- ja vööriloodile kantakse süvisele vastavad näidud, mis ühendatakse sirgega. 2. Vastavalt veeliini asukohale leitakse kaarekõvera kaugus tema alusest tõmmatud vertikaalist, mis maastaabis kujutab endast kaare pindala. 3. summeerides kaartevahelised mahud leiame ruumala. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 5.2. Püstuvus ehk stabiilsus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab
Joon.3.16. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1. Ahtri- ja vööriloodile kantakse süvisele vastavad näidud, mis ühendatakse sirgega. 2. Vastavalt veeliini asukohale leitakse kaarekõvera kaugus tema alusest tõmmatud vertikaalist, mis maastaabis kujutab endast kaare pindala. 3. summeerides kaartevahelised mahud leiame ruumala. 3.2 Püstuvus ehk stabiilsus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. 3.2.1 Algpüstuvus. (Joon. 4.17.) 15
Plaadistust tugevdatakse jäikusribidega, mis peaksid nii palju kui võimalik olema kohakuti laeva põhikaarestikuga. Kõik avad tekimajade külgplaadistuses peab korralikult raami ja ümarate nurkadega varustama Suurtele avadele peaks võimaluse korral kummalegi poole paigaldama raamkaared. Uste ja teiste sarnaste avade kohale ja alla peab paigaldama pidevad kraeplaadid. Suurte tekimajade aluse tekiosa peab korralikult toestama. Pikkade tekimajade nurkade alla on vaja paigaldada kaartevahelised pillerid ja tekitalad või raamkaared. NB: Alumiiniumist tekimajad peab teras-tekkidest hoolikalt isoleerima, vältimaks korrosiooni. Korsten Korstna ülesanne on jõuseadmete ja kütte- ning energiaseadmete heitgaaside välja- juhtimine. Kuna korsten on suhteliselt mahukas ja kõrgele ulatuv voolujooneline konstruktsioonielement, siis on ta kaugele nähtav ja seega oluline disainerite kujunduselement. Reederid kasutavad korstnate külgpindu firma logode paigutamiseks.
Plaadistust tugevdatakse jäikusribidega, mis peaksid nii palju kui võimalik olema kohakuti laeva põhikaarestikuga. Kõik avad tekimajade külgplaadistuses peab korralikult raami ja ümarate nurkadega varustama Suurtele avadele peaks võimaluse korral kummalegi poole paigaldama raamkaared. Uste ja teiste sarnaste avade kohale ja alla peab paigaldama pidevad kraeplaadid. Suurte tekimajade aluse tekiosa peab korralikult toestama. Pikkade tekimajade nurkade alla on vaja paigaldada kaartevahelised pillerid ja tekitalad või raamkaared. NB: Alumiiniumist tekimajad peab teras-tekkidest hoolikalt isoleerima, vältimaks korrosiooni. Korstna ülesanne on jõuseadmete ja kütte- ning energiaseadmete heitgaaside välja- juhtimine. Kuna korsten on suhteliselt mahukas ja kõrgele ulatuv voolujooneline konstruktsioonielement, siis on ta kaugele nähtav ja seega oluline disainerite kujunduselement. Reederid kasutavad korstnate külgpindu firma logode paigutamiseks.
Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1. Ahtri- ja vööriloodile kantakse süvisele vastavad näidud, mis ühendatakse sirgega. 2. Vastavalt veeliini asukohale leitakse kaarekõvera kaugus tema alusest tõmmatud vertikaalist, mis maastaabis kujutab endast kaare pindala. 3. summeerides kaartevahelised mahud leiame ruumala. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. Laeva pikkus - L. Lmax - maksimaalne pikkus, vööri ja ahtri äärmiste punktide vahekaugus. Lgab - suurim pikkus arvestades väljaulatuvaid osi. L - pikkus mööda KVL, teoreetiline pikkus laevakere paksust atvestamata. LLL (ka LPP) - loodide (perpendikulaaride) vaheline pikkus, (ka arvestuslik pikkus), vöörilood - vertikaaljoon, mis läbib KVL ja vöörtäävi ahtripoolset serva, ahtrilood
Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1. Ahtri- ja vööriloodile kantakse süvisele vastavad näidud, mis ühendatakse sirgega. 2. Vastavalt veeliini asukohale leitakse kaarekõvera kaugus tema alusest tõmmatud vertikaalist, mis maastaabis kujutab endast kaare pindala. 3. summeerides kaartevahelised mahud leiame ruumala. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. Laeva pikkus - L. Lmax - maksimaalne pikkus, vööri ja ahtri äärmiste punktide vahekaugus. Lgab - suurim pikkus arvestades väljaulatuvaid osi. L - pikkus mööda KVL, teoreetiline pikkus laevakere paksust atvestamata. LLL (ka LPP) - loodide (perpendikulaaride) vaheline pikkus, (ka arvestuslik pikkus), vöörilood - vertikaaljoon, mis läbib KVL ja vöörtäävi ahtripoolset serva, ahtrilood läbib
Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1. Ahtri- ja vööriloodile kantakse süvisele vastavad näidud, mis ühendatakse sirgega. 2. Vastavalt veeliini asukohale leitakse kaarekõvera kaugus tema alusest tõmmatud vertikaalist, mis maastaabis kujutab endast kaare pindala. 3. summeerides kaartevahelised mahud leiame ruumala. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. Laeva pikkus - L. Lmax - maksimaalne pikkus, vööri ja ahtri äärmiste punktide vahekaugus. Lgab - suurim pikkus arvestades väljaulatuvaid osi. L - pikkus mööda KVL, teoreetiline pikkus laevakere paksust atvestamata. LLL (ka LPP) - loodide (perpendikulaaride) vaheline pikkus, (ka arvestuslik pikkus), vöörilood - vertikaaljoon, mis läbib KVL ja vöörtäävi ahtripoolset serva, ahtrilood
annaabi.ee 
